Teisipäeval algab kogu Eesti elanikke hõlmav suur rahvaloendus, mis seekord toimub veebi teel.
Rahvaloenduse e-küsimustikku saab täita kuni 22. jaanuarini. Seejärel, 1.–28. veebruarini kogutakse rahvaloenduse küsitlejate abil andmeid neilt kohustuslikku juhuvalimisse sattunud inimestelt, kes mingil põhjusel ei saanud või ei jõudnud e-küsimustikku täita. Kogutud ja analüüsitud andmeid hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist, vahendab BNS.
E-küsimustikku saab täita uuringud.stat.ee keskkonnas või veebilehe www.rahvaloendus.ee kaudu tuvastades end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Ankeedi täitmine võtab aega umbes viis minutit inimese kohta.
Rahvaloenduse küsimustiku veebikeskkonda sisenedes tuleks veenduda, et tegemist oleks https://uuringud.stat.ee lehega, sest aeg-ajalt üritavad petturid veebiaadresse kopeerida, muutes need õigete aadressidega väga sarnaseks. Kui siiski tekib kahtlus, siis peab teadma, et rahvaloenduse küsimustiku täitmiseks saab siseneda ka veebilehe www.rahvaloendus.ee kaudu. Seda aadressi on lihtne meeles pidada ja ka ise Google’i otsingusse sisse lüüa.
Rahvaloenduse küsitlejad ei küsi pangakonto infot, ühtki pin-koodi ega palu teha ülekannet või end identifitseerida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. Kui keegi rahvaloendaja nimel seda siiski teeb või on muul põhjusel alust inimest kahtlustada, siis peaks helistama statistikaameti klienditoe telefonil 625 9300 ja kontrollida küsitleja nime või ID-numbri järgi, kas tegemist on õige inimesega. Lisaks saab ise otsida küsitlejat tema nime järgi rahvaloenduse veebis kontaktide lehel.
Rahvaloenduse käigus kogub statistikaamet suurema osa andmetest küll riigi registritest ja veebiküsitlusega, kuid sellele järgnevad väiksemas mahus ka telefoni ja kodukülastusega intervjuud valimisse kuuluvatele inimestega, kes ei ole mingil põhjusel veebiküsitlusele vastanud. Rahvaloenduse küsitleja tunneb ära vastava töötõendi järgi. Lisaks kannavad nad loenduse sümboolikaga erksates toonides salli ja kindaid. Kui tekib kahtlus, kas ukse taga on ikka õige küsitleja, peaks paluma tal näidata töötõendit, kus on kirjas nii tema nimi kui ka ID-number. Kahtluse korral saad helistada statistikaameti klienditoe numbril ja küsitleja info üle kontrollida. Kui küsitleja keeldub töötõendit näitamast, on õigus pöörduda politseisse, sest tegemist võib olla petturiga.
Kui tekib mõni muu kahtlus, näiteks tundub, et internetis levib rahvaloenduse võltsküsimustik, palub statistikaamet sellest kindlasti esimesel võimalusel teada anda rahvaloenduse infotelefonil 625 9300 või pöördudes politseisse. Politsei- ja piirivalveamet on rahvaloenduse toimumisega kursis ning ka veebipolitseinikud hoiavad sellel silma peal.
