„Uue eelnõuga muudetakse perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korda. Kõige märkimisväärsema muudatusena reguleeritakse seaduse tasandil, et elatise summa kujunemisel tuleb arvestada lapse vahetu ülalpidamisega ja peretoetustega,“ kirjutavad advokaat Helen Hääl ja jurist Margreth Adamson.
Praegu kehtiv seadusjärgne miinimumelatis, mis on seotud palga alammääraga, ei täida praktikas enam oma eesmärki, kuna käib paljudele inimestele üle jõu ega võta arvesse vanemate poolt lapsele vahetu ülalpidamise andmist. Hetkel kehtiv elatissüsteem tekitab kohtus ka palju vaidluseid ning küsitavusi, kuna suurem osa vaidluseid kohtus on tingitud sellest, et kohustatud isikuid, kes peaksid elatist tasuma, ei pea põhjendatuks 292 euro suuruse summa tasumist oma lapsele ning taotlevad selle summa vähendamist alla elatise alammäära.
On kohustatud isikuid, kelle jaoks on 292 euro maksmine selgelt üle jõu käiv oma majanduslikust seisundist tulenevalt ja on ka kiuslikke kohustatud isikuid, kes lihtsalt ei taha maksta, kuna on jäänud mulje, et elatist ei tasuta mitte lapsele vaid lapse vanemale (tavaliselt emale). Kolmandaks soovivad kohustatud isikud, et kohus arvestaks last kasvatavale vanemale laekuvate lastetoetustega ning arvestaks need elatise summast maha. Neljas liik vaidluseid on seotud sellega, kui palju osaleb lapsevanem vahetult lapse ülalpidamises ja annab seeläbi ülalpidamist otseste kulude katmisega ning lapse kasvatamises osalemisega. Viimasel juhul räägime vanematest, kes suhtlevad oma lahuselava lapsega märkimisväärse ajast, st laps veedab vanematega kas pool ajast või muu märkimisväärse osa ning vanem annab seeläbi lapsele ülalpidamist. Kuid ka see tekitab praktikas vaidluseid – kui suure osa ajast laps siis teise vanemaga veedab ning kuidas seda aega arvestada? Päevades, tundides, protsentides?
Kuigi miinimumelatise nõude puhul ei pea kohtupraktika kohaselt lapse kulutusi tõendama, siis aina enam puutume igapäevaselt kokku sellega, et lõpuks on siiski vaja kõik lapse igakuised kulud välja tuua ja tõendada, kuna kohustatud isiku vastuväited elatise suuruse osas on mahukad ning äärmiselt detailsed. Nii vanas kui uues seaduses on loomulikult püütud lähtuda laste senisest elustandardist, kuid selge on see ja ka praktika on näidanud, et 292 eurot kuus ühe vanema kohta tasuda käib kohustatud isikutele selgelt üle jõu. Seega uue seadusega püütakse rohkem lähtuda keskmise lapse elustandardist, milleks on välja arvestatud 200 eurot (baassumma). See summa on kujunenud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest ning millele lisatakse täiendavad faktorid, mida elatise väljamõistmisel täiendavalt arvesse võetakse.
Uue eelnõuga muudetakse perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korda. Eelnõu kohaselt ei ole elatis enam jäigalt seotud palga alammääraga, vaid elatise summa hakkab lähtuma konkreetse lapse igapäevastest vajadustest ja ka vahetust ülalpidamisest mõlema vanema poolt. On õige, et elatise süsteem oleks paindlik, õiglane ning arvestaks laste tegelike vajadustega. Riigikogus menetletava seaduseelnõu eesmärk on asendada miinimumelatise summa (292 eurot kuus) paindlikumate elatise arvutamise alustega.
Kuna uus arvutamise kord toob omakorda kaasa paljude tingimustega arvestamise kriteeriumid, tähendab see seda, et uue seaduse valguses ei lähtuta enam kindlast miinumumelatise summast. See võib omakorda tekitada nii elatise nõudjates kui ka kohtustatud isikutes teatavat segadust. Uus elatise kindlaksmääramise kord ei pruugi vähendada kohtusse pöördujate arvu ega ka inimestele õigusabikulude vähenemist, kuna ilmselt vajatakse elatise arvutamise aluseks olevatest kriteeriumitest aru saamiseks ikkagi abi.
On tervitatav, et alates seaduse jõustumisest eeldatavasti 1. jaanuarist 2022.a võetakse seaduse tasandil arvesse lapse tegelikke igakuiseid kulutusi, vanemate tegelikke sissetulekuid, lapsega koos veedetud aega, peretoetusi, elatist saavate laste arvu samas peres kui ka teataval määral elukallidust. Kas eelnimetatud kriteeriumid on paremad, arusaadavamad või õiglasemad võrreldes kehtiva miinimumelatise regulatsiooniga, näitab kohtupraktika.
Raske on täna ka hinnata, kas uus elatisesüsteem muudab kohtumenetluse menetlusosaliste jaoks lihtsamaks, kuna kõiki elatise summa kujunemise kriteeriumeid tuleb hakata kohustatud isikul tõendama, sh lapse igakuiseid kulutusi, vanemate tegelikke sissetulekuid, lapsega koos veedetud aega, peretoetusi, elatist saavate laste arvu samas peres kui ka teataval määral elukallidust.
Positiivne on kindlasti see, et uus süsteem annab kohtutele selged kriteeriumid, millest elatise väljamõistmisel lähtuda. Ka praegu ei ole keelatud elatisvaidlustes tugineda peretoetuste laekumisele ja lapse jagatud elukohale, kuid praktika on näidanud, et kohus lähtub elatise vähendamisel siiski üksnes perekonnaseaduse § 101 lg-s 2 toodud põhjustest ning kohustatud isiku esiletoodud ja tõendatud asjaoludest, mis siiski vaid mõjuvate põhjuste olemasolu korral elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära võimaldavad.
Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt lähtutakse edaspidi elatise summa kujunemisel järgmistest kriteeriumitest:
- Aluseks võetakse pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200 eurot) korrigeerituna tarbijahinnaindeksi (THI) muutusega. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes[1] pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181 eurot), mis on ümardatud ülespoole, kuna seaduse jõustumise hetkeks on uuringu aluseks olnud algandmed juba mõnevõrra vananenud. Elatise baassumma kajastab poolt Eesti keskmise lapse ülalpidamiseks vajalikku summat kuus eelnõu jõustumise seisuga.
- Kohustatud vanema sissetulek. Elatise baassummale lisatakse reeglina 3% eelmise kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib baassummale lisatav protsent olla keskmise brutopalga asemel 3% kohustatud vanema tegelikult kuutasust.
- Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui toetus laekub elatist nõudvale poolele, arvatakse toetuse osa (toetuste summa kokku jagatuna alaealiste laste arvuga peres ja jagatuna kahega) elatise summast maha.
- Lapse vahetu ülalpidamine. Kui laps viibib koos kohustatud vanemaga aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
- Elatist saavate laste arv samas peres. Kuna mitut last korraga kasvatades on mõningad kulud väiksemad, siis on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
Kõige märkimisväärsem muudatus on ehk see, et seaduse tasandil reguleeritakse, et elatis summa kujunemisel tuleb arvestada lapse vahetu ülalpidamisega ja peretoetustega. Mis puudutab lapse jagatud elukoha (vahetu ülalpidamine) kriteeriumist, siis näeme siin seda ohtu, et lapse võrdset jagamist või last rohkem enda juurde hakatakse nõudma eelkõige sellel põhjusel, et elatist vähem tasuda. Seega võib uus elatissüsteem kaasa tuua ka suureneva suhtluskorra nõuete ning suhtluskorra muutmise nõuete arvu.
Mis saab kehtivatest kohtulahenditest?
- Elatise lahendid, milles on elatis välja mõistetud muutuva suurusena. Palga alammääraga seotud elatise summad jäävad samaks ehk siis 2021. aasta tasemele (292 eurot) ning edaspidi palga alammäära muutudes elatise summa ei muutu. Lihtsustatult öeldes, kõik elatist puudutavad lahendid, mis on tehtud enne 1. jaanuarit 2022 ning on seotud seadusega kehtestatud elatise miinimummäära või poole palga alamääraga, jäävad kehtima ehk siis kohustatud isik maksab elatist edaspidi 292 eurot. Rakendussättega on hõlmatud nii kohtuotsused, kompromissi kinnitamise määrused kui ka hagi tagamise määrused.
- Fikseeritud summaga elatise lahendid. Kavandatav rakendussäte ei kohaldu fikseeritud summaga välja mõistetud kohtulahenditele ega ka olukordadele, kus elatise summa on küll seotud alampalgaga, kuid väiksemas või suuremas ulatuses kui 50%. Näiteks kui kohustatud isikult on välja mõistetud elatise summana 150 eurot, siis see summa ei muutu automaatselt uue seadusega jõustumisega. Või kui eelnevalt on välja mõistetud suurem summa elatise tasumiseks, näiteks 300 eurot, siis see summa ei muutu automaatselt väiksemaks.
- Notariaalsed või kohtuvälised elatise kokkulepped. Erinevalt kohtulahenditest ei kohaldu rakendussäte notariaalsetes ja muudes kohtuvälistes elatise tasumise kokkulepetes määratud elatise summadele automaatselt. Kui elatist makstakse vanemate omavahelise kokkuleppe alusel, siis saavad vanemad lapse tegelikke vajadusi silmas pidades kokku leppida, kas jätkata tasumist senisel viisil, lähtuda uutest elatise arvutamise reeglitest või fikseerida sarnaselt rakendussättele senine elatise suurus.
v
Rakendussäte puudutab vaid neid kohtulahendeid, milles on elatis välja mõistetud muutuva suurusena ehk siis lahendid, mis on seotud poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära suurusega.
Allikas. Pealinn