“Täna on meil erand ainult IT-sektori jaoks, aga kõik tootmisettevõtted, kes järjest enam on tehnoloogiaettevõtted, vajavad samamoodi oskustööjõudu, keda me kohapealt erinevatel põhjustel ei leia. Meil on hulk valdkondi, mis on seotud toomisega: masinatööstuses, keemiatööstuses, kus on eesmärk tuua töökohad kvoodi alt välja,” lausus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
Valitsus plaanib leevendada piiranguid kolmandatest riikidest pärit töötajatele, Eestis töötamise luba pikeneks kava kohaselt ühelt aastalt kolmele; uus kord jõustub plaanide järgi 2023. aasta algusest, vahendab BNS Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uudisteportaali.
Praegu saab ettevõtja tuua kolmandast riigist töötaja, kellele maksab Eesti keskmist palka, üheaastase tööviisaga. Ministeeriumid töötavad välja plaani, kuidas seesama võõrsilt pärit töötaja saaks siin viibida kolm aastat – ühe aasta lühiajalise tööviisaga ning kaks aastat loodava elamis-ja tööloaga.
Küll annab riik praegu ka pikajaalise, viieaastase tööloa, aga see kvoot on 1300 inimest aastas.
Sutt märkis, et näiteks keemiatööstuses, masinaehituses ja elektroonikatööstuses ei ole võimalik Eestist tööjõudu leida. “Näiteks veondussektoris on liitude hinnangul juba selle aasta lõpus puudu 1500 autojuhti,” lisas ta.
Sutt rõhutas, et see ei tähenda, et need inimesed tuleksid korraga. Teiseks on nende taust hoolikalt kontrollitud.
Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et Eestis jääb aastas ligikaudu 6000 maksumaksjat vähemaks ja see on tohutu surve ettevõtlusele.
“Välistöötaja leidmine on keeruline, tema siia toomine on kallis, tema väljaõpetamine on kallis ja kui ta peab siit tõesti juba ühe aasta jooksul lahkuma, siis on see tohutu administratiivne ja rahaline kulu,” lausus Aas.
Näiteks energeetika-ja automaatika vallas tegutseval ettevõttel ABB on umbes sadakond võõrtöötajat, rohkem kui 30 riigist. Seega on ootus, et ka inseneeria erialad oleks kvoodi alt väljas nagu IT sektor.
“Kui me räägime tootmistöötajatest, siis me saame nad tuua ainult üheaastaseks perioodiks Eestisse tööle, seetõttu nende puhul me väga hoolikalt valime, et oleks juba töötajad, kes oskavad seda tööd teha. Nende väljaõppe periood on oluliselt lühem kui kohaliku tööjõu puhul,” ütles ABB Baltikumi personalijuht Tuuliki Poom.
“Kontoritöötajate, inseneride puhul on loomulikult sisseelamisperiood väga pikk, tavapäraselt aasta aega võib olla keerukama positsiooniga inseneri puhul sisseelamisperiood. Mida ma loodan, et arutatakse valitsuse tasandil, et ei oleks Eesti keskmise töötasu nõuet kolmandatest riikidest pärit töötajatele, vaid sektori keskmise töötasu nõue,” lisas Poom.
Praegu käivad veel ministeeriumide vahel läbirääkimised, kuid detsembris peaks ettepanekud jõudma konsultatsioonideni ja muudatused võiksid jõustuda 2023. aastal, ütles minister Sutt.
