Ettevõtja ja poliitik Imre Sooäär nakatus koroonasse vaatamata asjaolule, et ta on kahekordse vaktsiini saanud ning tavaline gripp mehe enda sõnul teda maha ei niida.
Avaldame Imre postituse muutmata kujul:
“Mõtlesin, et olen tugev. Arvasin, et no mind mingi hagijas küll juba ei hammusta. Olen terve elu sportlik ja vastupidav olnud, ema kehka õpsina inspiratsiooniks ja eeskujuks, käin regulaarselt jõusaalis, mediteerin ja praktiseerin joogat. Olen nõnda oma sisemise väetelje päris tugevalt paika saanud. Ujun ka talvel ja võtan iga päev pitsi musta pässiku eliksiiri ehk chagat, et immuunsüsteemi tugevdada. Ma pole aastaid isegi külmetushaigusi põdenud, sest võtan igal hommikul jääkülma dushi ja see on mu esmaabi, mis hooajaviirused kohe seljatab.
Aga võta näpust…. mõned murdjad on tugevamad kui meie tahtejõud ja heidutus. Teisipäeva õhtust saati on olukord mu elus tund tunnilt kuristiku suunas veerenud. Juba kolmapäeval viskas palaviku 39,5 peale. Tekkis valu rinnus. Tegin igaks juhuks kohe ka covidi kiirtesti, mille apteegist ostsin. See oli negatiivne. Lootsin, et ehk on vaid väike külmetus ja küll läheb üle.
Aga sissetungija murdis igast uksest ja aknast järjest karmimalt läbi. Võtsin Paracetamoliga palavikku alla, aga juba mõne tunni möödudes sööstis see ikka ja jälle üle 39. Rinnus tekkis järjest suurem valu ja köha mattis hinge.
Tegin igaks juhuks järgmisel hommikul veel ühe covidi kiirtesti, et mine tea. Ikka negatiivne! Eile siis kadus lõhnataju sootuks ja öösel oli olukord juba püsti hull. Panin nii palju tekke peale, kui üldse leidsin ja veel ühe kasuka ka otsa, et sooja saada, aga ikka lõdisesin külmast. Tegelikult oleks pidanud olema kuum, sest kraadiklaas näitas juba ligi 40. Paracetamol oli ka otsa saanud. Hingata oli järjest raskem. Vappusin üle keha kaks tundi järjest ja olin olin juba peaagu kiirabi kutsumas. Õnneks suutsin ennast meditatsiooniga üles soojendada ja sisemised jõuvarud koondada, et keha enam ei väriseks.
Täna kinnitas PCR test, et olen Covid positiivne, murdja oli hoolimata kõigest siiski minust võitu saanud. Aga ma poleks uskunud, et pärast kahekordset vaktsineerimist see mind nii jõuliselt pikali lööb. Paraku see kiskja ei hooli, kui tugevad ja karastunud me oleme.
Õnneks pole mul mingit hirmu, ka surmahirmu mitte. Hirm on alati ebaratsionaalne, see on alateadvuses. Sellele ei saa anda korraldust: korista ennast ära. Seetõttu suudan ma ilma hirmudeta sissetungijaga silmitsi seista ja oma jõuvarusid konsolideerida, aga praegu käib võitlus.
Kui pikalt see võitlus jätkub, seda veel ei tea, aga loodan, et suudan siiski haiglat vältida. Mul on mitmeid häid sõpru, arste, kes on telefoni teel nõustanud ja häid soovitusi andnud. Olen teile kõigile südamest tänulik. Sõber tõi mulle inhalaatori, et saaksin kergemini hingata ja see tõesti aitab. Sõrme otsas on vere hapiniku andur, kui see langeb alla 90%, siis pole ilmselt haiglast pääsu. Loodan siiski, et suudan selle kodus seljatada.
Miks ma seda kõike kirjutan?
Estieks selleks, et hoiatada, kes te minuga olete viimasel ajal kontaktis olnud. Ma ei tea, kas sain selle healt kolleegilt Riigikogu väliskomisjonis, kes ka praegu viirusega võitleb või kelleltki teiselt, polegi oluline. Seda ringleb praegu järjest rohkem igal pool. Hoidke ennast ja käituge vastavalt.”
Allikas :Buduaar.ee
