Haridus- ja teadusministeeriumi eesmärk on hoida koolid ja huvitegevus viiruse levikut ennetavaid meetmeid kasutades võimalikult turvaliselt avatuna ning et valdkonna asutustele tuge pakkuda, on ministeerium koostanud haridus- ja noorsootööasutustele juhised, kus toodud soovitused aitavad õppetööd ja huvitegevusi ohutult korraldada.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul tuleb kõigil ühiselt pingutada ning kasutada kõikvõimalikke viiruse levikut takistavaid meetmeid, et praegustes keerulistes oludes saaks siiski kontaktõpe jätkuda, vahendab BNS.
„Paraku väga paljudele lastele distantsõpe ei sobi – kannatab vaimne tervis, suurenevad õpilüngad, tekivad probleemid kodus ja koolis. On mõistetav, kui lühiajaliselt üksikud klassid või koolid on nakkusahelate katkestamiseks distantsõppel, kuid lubamatu on piirkonna kõikide õpilaste, ka vaktsineeritute, esimese kooliastme ja hariduslike erivajadustega õpilaste distantsõppele jätmine,“ nendib Kersna.
Õppeasutustel on eelmisest ja käesolevast aastast juba head kogemused pandeemia tingimustes koolitöö korraldamiseks. Seni kehtinud üldiseid viiruse levikut takistavaid meetmeid tuleb endiselt hoolsalt järgida.
Ministeerium palub pärast koolivaheaega kogu kooliperel, nii õpetajatel kui õpilastel, kanda ühiskasutatavates ruumides maski. Õpetajad võiks maski kanda ka klassitunnis. Koolikorralduses soovitab ministeerium kasutada niinimetatud koduklasside põhimõtet, kus klasside vahel liiguvad õpetajad. See aitab vähendada koolimajas erinevate klasside omavahelist kokkupuudet. Lisaks tuleks võimalusel hoida klassis kindlaid istekohti, et vajadusel saaks hõlpsamini määratleda lähikontaktseid.
1. novembrist uueneb lihtsustatud karantiini kord ning laieneb huviharidusse ja noorsootöösse. Koroonaviirusesse nakatunuga üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvitegevuses või noorsootöösasutuses lähikontakti sattunud kuni sel õppeaastal 19-aastaseks saaval õpilasel tuleb teha PCR-test alates kontakti neljandast päevast. Kuni testitulemuse selgumiseni tuleb õpilasel koju jääda. Negatiivse testitulemuse korral võib jätkata kontaktõppes ja osaleda huvitegevuses või noorsootöös. Lähikontakti korral ei pea testima haigustunnusteta vaktsineeritud või koroona hiljuti läbipõdenud õpilased.
Haridusasutusi aitab avatuna hoida ka koolipere regulaarne kiirtestimine, mis novembrist üldhariduskoolides käivitub ning mille kohta on koolidele täpsem info saadetud. Testimine võimaldab koheselt peale koolivaheaega avastada võimalikud nakatunud. Võtmetähtsusega on ka nii õpilaste kui õpetajate vaktsineerimine – see on parim viis viiruse leviku tõkestamiseks. Haridustöötajatel, kellel on vaktsineerimiskuurist möödas kuus kuud, soovitab ministeerium teha tõhustusdoos, et kaitset tugevdada.
Jätkuvalt tuleb haridusasutustel tähelepanu pöörata õppehoonete ventilatsioonile, pidevalt ruume õhutada ning mõõta võimalusel õhu CO2 sisaldust. Unustada ei tohi ka korralikku kätepesu ja regulaarset pindade puhastamist. Samuti soovitab ministeerium endiselt võimalusel teha koolitunde ka sügishooajal aeg-ajalt õues ning sisse viia õuevahetundide traditsioon.
Kõiki meetmeid, mis aitavad viirust õppeasutustest eemal hoida, tuleks kasutada. Kindlasti ei tohi unustada regulaarset nii õpilaste kui õpetajate vaimsele tervisele tähelepanu pööramist ja vajadusel abi leidmist. Erinevad toe pakkumise võimalused on ka juhendis välja toodud. Murede korral tasuks nii õpilastel, õpetajatel kui lapsevanematel pöörduda koolipsühholoogide tasuta ja anonüümsust võimaldavale tugiliinile. Nõuandeliini eestikeelne number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kell 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kell 16–20.
Täpsemad juhised õppetöö korraldamiseks on saadetud haridusasutustele ja need leiab ministeeriumi kodulehelt https://www.hm.ee/et/koroona.