“Viimased kaks kuud oleme teinud koolides tööd selle nimel, et meie lapsed ja noored saaksid omandada maailma parimat haridust kontaktõppes,” seisab haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) ning haridustöötajate erialaühenduste pöördumises. “Selleks oleme lihtsustatud karantiini korras testinud koolis vaktsineerimata lähikontaktseid. Seniste kokkuvõtete järgi said koolikeskkonnas lähikontaktseks jäänutest positiivse testitulemuse septembris 4,1 protsenti ning oktoobris veidi üle kuue protsendi testi teinutest.”
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning hulk haridustöötajate erialaühendusi tegid esmaspäeval avaliku pöördumise lastevanematele ja noortele, milles kutsuvad neid ja nende pereliikmeid kasutama võimalust end vaktsineerida COVID-19 viiruse vastu, et tõkestada viiruse levikut ning hoida haridus avatuna.
Pärast koolivaheaega jõustub uus lihtsustatud karantiinikord. Vaktsineerimata lähikontaktsed peavad tegema PCR-testi ning olema koolist eemal kuni testi vastuse saamiseni. “Nii loodame võimalikud nakkusahelad varakult katkestada. Samas muudab selline korraldus nii vaktsineerimata kaasõpilaste kui ka kogu koolipere elu oluliselt ebastabiilsemaks. Vaktsineeritud ja haigustunnusteta õpilased ei pea testima ega jääma lähikontaktsena karantiini,” kirjutavad pöördumise autorid.
“Näeme statistikast, et koolis nakatuvad eelkõige vaktsineerimata õpilased. Vaktsineerimine tagab stabiilsema ja turvalisema koolikeskkonna nii õpilasele endale kui ka koolikaaslastele ja õpetajatele – kogu kooliperele.”
Eestis on lubatud COVID-19 vaktsiiniga vaktsineerimine alates 12. eluaastast. “Praegu on 12–15aastastest vaktsineeritud veidi vähem kui pooled, 16–17aastastest veidi üle 60 protsendi. Suur tänu kõigile, kes on vaktsineeritud. Näeme, et kui koolipere vaktsineerituse tase on kõrge, saab kogu kool stabiilsemalt toimida.”
Eestis on pöördujate teatel 521 üldhariduskooli, neist üle pooltes on vaktsineeritud vähem kui pooled õpilased. Vaid 25 üldhariduskoolis on õpilastest vaktsineeritud 70 protsenti või rohkem, seal hulgas 11 kooli, kus õpilaste vaktsineeritus on üle 80 protsenti, näiteks Miina Härma Gümnaasium ja Hiiumaa Gümnaasium. Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis on aga vaktsineeritud kõik õpetajad ning umbes 90 protsenti õpilastest. Tänu sellele ei ole seal tekkinud ka viiruskoldeid, mistõttu on õpilased saanud rahulikult õppimisele keskenduda.
“Nakkusohu tase Eestis on väga kõrge. Haiglad on koroonahaigete ravi tõttu ülekoormatud ning kui olukord ei parane, tekib surve koolide sulgemiseks. Samas oleme juba näinud koolide pikaajalise distantsõppe tulemusi – õpilaste vaimse tervise näitajad on halvenenud, põhikooli lõpueksamite keskmised tulemused olid kevadel tavapärasest madalamad. Koolides on vaja teha lisatööd, et distantsõppel tekkinud õpilünkadega õpilasi järele aidata,” seisab pöördumises.
Ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, OECD, Maailmapank, UNESCO ja UNICEF on kinnitanud, et koolide avatud hoidmine on ka viiruse leviku ajal väga oluline.
“Stabiilses kontaktõppes saame õpilasi nende arengus paremini toetada. Kontaktõppes õppimise kõrval on õpilaste jaoks vajalik ka silmast-silma kaasõpilastega suhtlemine. Samuti saavad õpetajad ja tugispetsialistid koolis õpilaste muresid paremini märgata ja neid toetada. Distantsõppel on see küll võimalik, aga oluliselt keerulisem.
Me kõik saame koolide avatuna hoidmiseks anda oma panuse, kui vaktsineerime end viiruse vastu. Palun kasutage koolivaheaega perearstiga konsulteerimiseks ning võimalusel enda ja oma laste vaktsineerimiseks.”
