“Elatise eelnõuga samal ajal menetleb riigikogu perelepituse eelnõu, mille loodetav eesmärk on samuti see, et vanemad enne kohtusse pöördumist kokkuleppele jõuaks,” märkis justiitsminister Maris Lauri, kelle sõnul on valitsuse otsus suur samm edasi selle poole, et kõige valusamaid vaidlusi – perekonnaasjades – meie kohtutes vähemaks jääks.
Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega soovitakse miinimumelatise määr siduda lahti alampalgast ja asendada valemiga, mis võtab arvesse lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi. Viimastel aastatel on paljudel vanematel elatise maksmine osutunud üle jõu käivaks just alampalga kiire kasvu tõttu, vahendab BNS.
“Uus valem miinimumelatise määra leidmiseks, mis seadusesse kirjutatakse, põhineb uuringutel, majandusnäitajatel ja arvestab perede erinevat majanduslikku võimekust. Seega on vanematel võimalik läbipaistval moel ka ise välja arvutada või kasutada selleks loodavat veebirakendust – mis summa kohus tõenäoliselt nende pere puhul välja mõistaks,” selgitas minister.
Valminud eelnõu on läbinud kaks kooskõlastusringi, mille järel on justiitsministeerium mõlemal korral kohtunud ka huvirühmade esindajatega. Oluliseks küsimuseks kujunes varasemate kohtulahendite muutmine, mille osas otsustas ministeerium need rakendussätte abil külmutada senisel tasandil.
See tähendab, et kui eelnõu veel sel aastal riigikogus vastu võetakse ja alampalk uuel aastal taas tõuseb, jääks varem välja mõistetud miinimumelatise määr pidama praeguse 292 euro juurde.
“Siiski tuleb nentida, et mõnes asjas olid arvamused vastandlikud ulatuses, mis ei võimalda mõlema poole seisukohta täielikult arvestada. Tuli teha valikuid, et hoida ära uusi vaidlusi juba korra läbi vaieldud teemade osas,” ütles Lauri rakendussätte eesmärki selgitades.
Elatist hakatakse määrama keerulise valemiga
Seega asendatakse seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär valemiga, mis koosneb viiest kriteeriumist.
Elatise baassummaks on 200 eurot. Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mis on ümardatud kahekümne euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks on uuringu aluseks olnud algandmed juba mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra liitintressi põhimõttel.
Teiseks võetakse arvesse kohustatud vanema sissetulekut. Reeglina lisatakse baassummale 3 protsenti eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil, esimene ümberarvutus toimub 2022. aastal.
Kolmandaks muutujaks on elatist saavate laste arv samas peres. Arvestades võimalust kulusid veidi koondada mitme lapse korraga kasvatamisel, on alates teisest lapsest elatise summa 15 protsenti väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.
Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.
Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele, laps veedab teise vanemaga koos vähem kui 7 ööpäeva kuus ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 213 eurot kuus ühe lapse kohta.
Elatis peab vastama lapse tegelikele vajadustele ja vanemate sissetulekutele
Kohus võib aga suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel. Kui kohustatud vanema sissetulek on keskmisest suurem, siis võib lisada elatise baassummale näiteks 3 protsenti kohustatud vanema tegelikust sissetulekust keskmise brutokuupalga asemel.
Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Miinimumelatise küsimusega on ministeerium aktiivselt tegelenud 2018. aastast alates, kui eelnõu väljatöötamiskavatsusega algatati ühiskonnas sel teemal laiem debatt ning kõik ministeeriumile toona tagasisidet andnud huvirühmad kaasati aktiivselt arutellu.
2020. aasta algul valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuring, mille alusel hakati eelnõud koostama. Just see uuring tõi välja, et elatise suurust tuleks arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid. Uuringus pakuti baassummaks ligi 180 eurot kuus ühe lapse kohta, kuid seda summat suurendati eelnõu väljatöötamise käigus 200 euroni.
Järgmise sammuna esitab valitsus eelnõu riigikogule, enne jõustumist peab see parlamendis läbima kolm lugemist.