“Vaktsineerimine ja see viirus üldse on olnud fantastiline instrument meie ühiskonna lõhestamises ja muuhulgas tekitanud alati küsimusi, kes ja miks on süüdi. Küll on seda otsitud ministeeriumist, küll terviseametist, küll valitsusest ja tõenäoliselt ka koalitsioonist. Kuigi kõik inimesed oleksid võinud teha rohkem, on tegelikult karm ja õige vastus, et see on meie 30-aastase mööda tehtud poliitika tulemus,” ütles Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits.
Professori hinnangul saab koroonaviiruse põhjustatud kontrollmeetmed maha võtta siis, kui kaob ära vajadus reaalsete piirangute jaoks. “Piirangutena näen ma võimalust inimestel tagada iseendale võimalikult hea kaitse, mis antud juhul tähendab muuhulgas vaktsiinide tõhustusdoose,” ütles Merits.
“Vaktsiinide garanteeritud kollektiivne kaitse on nõrgem, kui oli loota, kuid see on tegelikult ootuspärane, arvestades olukorda, et kõiki vaktsineerida ei ole võimalik. Ja seetõttu nihkub rõhk väga paljuski võimalusele tagada inimesele individuaalne kaitse. Ja kui on tagatud kõikidele inimestele piiranguteta juurdepääs meditsiinile, sõltumata sellest, kui palju seal koroonaviirusega nakatunud patsiente on või ei ole. Ja kuna vähemalt teine punkt ilmselt ei ole hetkel teostatav, tuleb sellest paratamatu järeldus, et kontrollmeetmed on hetkel vajalikud,” arutles Merits.
Nende kontrollmeetmete kuuluvad hulka professori sõnul ka passid ehk siis koroonatõendid. “Samuti seondub sellega loogiliselt ka laste vaktsineerimine ja põhjus on lihtne – viirus on suutnud endale leida variandi, mis levib ülihästi, mida ei pea kinni praegune immuniseerimise sõel ja mis lastelt liigub kindlasti kas otse või kaudselt vanavanematele. Täpselt samuti igasugustel üritustel, kus on kõrgelt nakkusele vastuvõtlikud inimesed, on tal väga hea šanss levida.” tõdes professor.
“Selles osas olen ma suhteliselt mures ka Ida-Viru pärast. Ma olen täiesti nõus sellega, et noorte inimeste hulgas on loomulikult saadud vaktsineerimist palju, kuid ma kahtlen, et seda on samas ulatuses vanemate inimeste hulgas. Nende hulgas on kindlasti palju, kes pole läbi põdenud või kes ei ole vaktsineeritud. Ma väga kahtlen, et 70+ inimestel on võimalik COVID massiliselt läbi põdeda nii, et ei teki haigusnähte.”
Vaktsiin on olnud tõhus ühiskonna lõhestaja
Isegi kui ürituse osalejad ei ole viiruse poolt raskest haigusest ohustatud on neil Meritsa sõnul väga hea võimalus viirus üle kanda nendele, kes on ohustatud.
Professor Merits selgitas, et vaktsiinide immuunkaitse ajas langeb ja peabki langema, sest immuunsüsteem on niiviisi ehitatud. Küll aga on vaktsineerimise teema olnud tema hinnangul tõhus tööriist ühiskonna polariseerimiseks.
“Vaktsineerimine on ja see viirus üldse on onud fantastiline instrument meie ühiskonna lõhestamises ja muuhulgas tekitanud alati küsimusi, kes ja miks on süüdi. Küll on seda otsitud ministeeriumist küla on terviseametist külla on valitsuses tõenäoliselt ka koalitsioonist ja kuigi kõik inimesed oleksid võinud teha rohkem, on tegelikult karm ja õige vastus, et see on meie 30-aastase mööda tehtud poliitika tulemus,” oli Merits karm.
Eesti pole viiruse uurimist rahastanud ühegi sendiga
“Eesti on loonud konkurentsitult, õigemini kahe konkurendiga – Bulgaaria ja Läti – kõige viletsama vaktsineerimisega riik Euroopas gripi vastu. Täpselt seesama tendents tuleb välja ka koroonaviiruse vastu. See meie praegune tase on tegelikult oma varjust üle hüppamine, aga kahjuks ei ole see piisav. Ja tegelikult reaalne küsimus on selles, et mida teha nüüd ja ruttu, et 30 aastat tagasi tehtud valed otsused nüüd võimalikult ruttu üle kirjutada saaks.”
Eesti pole Meritsa sõnul viiruse uurimisse panustanud sentigi ja professori hinnangul pole ka näha mingisugust plaani tulevikuks.
“Finantseeritud on laboriehitust, samuti ka seda, et kuidas koroonaviirust tappa. Aga seda, mida ta teeb ja mida ta endast kujutab, ei tundugi kedagi huvitama. Kahju sellepärast, et sellega on näiteks muuhulgas seotud ka küsimus, kas me ootame uut tüve, delta plussi või kuidas iganes seda nimetada,” märkis
