Jagan Teiega vastust Taistolt:
“Tere
Vabandame Teie tütre ees ebameeldivuste pärast 31. augustil meie bussiliinil 109 kell 17:30 Tartu-Võru. Sel päeval nimetatud liini teenindanud bussijuht Heiki kirjutas juhtunust oma seletuskirjas meile, et kui reisija tuli peale ja soovis tasuda viie eurosega, siis bussijuht ütles, et see on katki, seda ei võta vastu sularaha automaat ja ehk on teist raha. Reisija läks edasi salongi poole ja bussijuht teenindas vahepeal teist reisijat, siis aga Teie tütar astus äkki sõnagi lausumata bussist välja ja läks kohe bussist eemale. Bussijuht sai seepeale ainult käsi laiutada ja sõitis edasi. Bussijuht kinnitab oma seletuskirjas, et ei oleks Teie last maha jätnud, isegi kui tal ei oleks olnud pakkuda teist rahatähte või pangakaardiga tasunud, oleks ka see rahatäht sobinud. Bussijuht tunnistab, et tegutses mõtlematult ja lähtudes enda mugavusest, sest kuna bussijuhid maksavad kassaraha sisse pangaautomaati, siis varasema kogemuse põhjal ei oleks pangaautomaat seda rahatähte vastu võtnud.
Kuna Teie tütar astus lihtsalt sõnagi lausumata bussist välja, siis ei olnud bussijuhil rohkem lahendusi olukorrale võimalik välja pakkuda.
Lisatud lingilt leiate ka valvekaamera video, sealt saate ka ise olukorra otse üle vaadata. Me näitame seda videot Teile, kuna olete teema juba avalikult jõudnud sotsiaalmeedias postitada ilma meie tagasisidet ära ootamata. Meie soov on, et palume seda videot mitte avalikult esitada, kuna peale Teie lapse on videos näha ka teised piletit ostvad reisijad, kellel ei ole juhtumiga midagi pistmist (sel juhul tuleks teised hägustada). Kindlasti ei jätnud bussijuht Teie tütart bussist maha, parku tal puudusid võimalused reageerimiseks, kui teie tütar otsustas bussist lahkuda. Kindlasti oleme nõus, et bussijuhi käitumine oli ebaprofessionaalne.
Kuna bussijuhi sõnul nii Teie kui ka Teie laps sõidate püsivalt meie bussiga, siis bussijuht vabandab Teie ja lapse ees juhtunu pärast ka isiklikult, kui teiega kohtub.”
Ma ei ole tavaliselt eriline võitleja kui keegi oma käitumisega ülekohut teeb, hingan sügavalt sisse, naeratan ja elu läheb edasi.
Aga kui mulle helistab õhtul minu nuttev tütar, keda ma iga hetk koju ootan, siis on see koht, et minus tärkab emalõvi ja ma olen väga vihane. 18.15 pidi Aleksa tulema Kanepist vanaema juurest koju Võrru Taisto bussiga, kuid selgus, et bussi peale teda ei võetud. Miks?
Bussijuht ütles, et tema raha on liiga katkine ja otsustas lihtsalt lapse bussist maha jätta isegi mitte mõtlemata sellele, kas lapsel on võimalus saada millegagi koju. Mul on väga kahju, et kibestunud täiskasvanud mees näitab oma mõjuvõimu lapse peal. Päris hirmus on mõelda, et kui lapsel oleks näiteks aku tühi olnud või vanaema maja poleks bussijaamale lähedal olnud, siis oleks laps jäänud teadmata ajaks oma katkise viiekaga lihtsalt sinna bussijaama. Aga kõige vastikum ongi mõelda, et meie hulgas on ikka nii palju õelust, kurjust, hoolimatust ja ärapanemist! Jälle hakkasin inimestest kohe natuke halvemini arvama ja valdab pettumuse tunne.
Minu Putukas jõuab küll kooliks maalt linna nüüd natukene hiljem ja kõvasti kurvema tujuga, kuid ma teen kõik selleks, et temast see halb emotsioon eemale pühkida ja kinnitada, et selliseid inimesi on vähe!
Juttu illustreerib see sama liiga katkine viiekas, mille laps sai poest. EDIT: Rääkisin just oma emaga (lapse vanaema), kes ütles, et võttis selle viieka välja sularahaautomaadist tunnike enne lapse bussi peale minekut.
Allikas. FB: Anete Kramp
