Neljapäeval kehtima hakkav maskikandmise nõue on osa meetmete paketist, mis aitab koroonaviiruse leviku pidurdamisel ära hoida ühiskonna laussulgemist, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
“Paratamatult tuleb hetkel reegleid täita, sest nendes keskkondades [kaubanduskeskused, toidupoed ja ühistransport] COVID-tõendi kontrollimist ei toimu ja seetõttu on seal eelduseks maskikandmise nõue. Ma arvan, et seda ei ole liiga palju küsitud. Me ju täna ei räägi lauspiirangutest, me ei pane lapsi distantsõppele, ei sulge kaubanduskeskusi ega restorane – püüame hoida ühiskonda avatuna, aga saame seda teha ainult siis, kui me kõik nende piirangutega kaasa tuleme,” rääkis Kiik kolmapäeval “Terevisioonis”.
Valitsuse määruse kohaselt hakkab neis avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVID-tõendit nagu näiteks kaubanduskeskused, toidupoed ja ühistransport, kehtima maskikandmise, täpsemalt suu ja nina katmise nõue.
“Nendes kohtades nagu näiteks restoranid, teatrid, avalikud kontserdid, kus kontrollitakse COVID-tõendit, seal seda teha ei tule. Töökollektiivides on tööandja otsustada, kas tema töötajatele kehtib vaktsineerituse nõue, testitakse, kantakse maski või hajutatakse riske töökeskkonnas muul viisil,” rääkis minister.
Alla 12-aastatele ei kehti maskikandmise nõue ja alla 18-aastatele ei kehti COVID-tõendi esitamise nõue, kuna nendel on olnud oluliselt vähem aega ennast vaktsineerida ja alla 12-aastastele pole veel ükski vaktsiin müügiluba saanud.
Küsimusele, miks peab hakkama maski kandma suurtes kaubanduskeskustes, vastas Kiik, et valitsus ei saa iga asutust eraldi hindama hakata: “Eks kaubandusekskused ja toidupoed on märkimisväärselt erineva ventilatsiooniga. Ideaalmaailmas võiks teha igale ruumile ja kohale spetsiaalse reeglite paketi. Aga päriselus me ju kujutame ette, kui palju siis segadust oleks – kui üks toidupood on hea ventilatsiooniga, teine asub keldris, üks kaubanduskeskus on uues hoones, teine mõnikümmand aastat vana. Siis oleks segadust veel rohkem. Riik peab paratamatult oa reeglites olema selge, ühetaoline ja kohtlema kõiki võrdselt.”
Tervise- ja tööminister rääkis, et maskikandmise nõue neis kohtade lähtub kainest loogikast. “Kui me teame, et meil on positiivse testiga inimesi oluliselt rohkem vaktsineerimata inimeste hulgas ja nakatumise näitajad on juba tõusnud kaks ja pool kuud järjest, siis neis tingimustes on arusaadav, et kui me ei tee COVID-tõendite kontrolli, siis see risk, et satud näiteks ühistranspordis või toidupoes kokku nakatunud isikuga on märkimisväärselt kõrgem kui COVID-tõendiga üritustel,” rääkis Kiik.
Minister tunnistas, et valitsusel ei lähtu piirangute seadmisel ega mahavõtmisel ühest näidikust, vaid vaatab nii haiglaravil olevate inimeste numbreid, surmajuhtumite arvu kui ka viiruse üldist levikut ja ka globaalset pilti: “Meil ei ole ühte supernäidikut. Saan aru, et tahetakse ühte koefitsienti, mis võtab arvesse vaktsineeritust, haiglaravi numbreid, surmajuhtumite arvu, nakatumise näitajat ja sama moodi trendi, mis on vaat et olulisemgi, kuhu suunas nakatumine liigub. Eks me kõigi nende pealt tervikuna neid otsuseid ka teeme.”
Kiik põhjendas uute piirangute kehtestamist ka sellega, et kuna kaks kuud on viiruse levik kasvanud ning sügisel on oodata kontaktide arvu kasvu, sest algavad koolid ja suureneb kontaktide arv sisekeskkonnas, siis seepärast tuleb olla veelgi ettevaatlikum.
“Näiteks haridusvaldkonnas on piirangutel väga suur mõju. Samas me teame, et laste hariduse ja tuleviku arvelt me ju ei taha seda pandeemiat alla suruda, me tahame seda teha muude meetmete abil – maskid, COVID-tõendid, üritusepiirangud. Need on sellised kohad, kus täiskasvanud saavad oma panuse anda. Nende mõju ongi kõige suurem tervikpaketina – natuke aitab kaasa mask, natuke COVID-tõend, natuke meie enda mõistlik käitumine. Kõige rohkem aitab praeguses olukorras vaktsineerimine,” rääkis minister.
Allikas. Err.ee
