Politsei: kelmide eest kaitseb kahtlase kõne katkestamine
Telefonikelmid jätkavad Eesti elanike ründamist – selle aasta kuue kuuga sai politsei teate 179 kuriteost, kus inimestelt peteti raha välja kahtlaste tehingute blokeerimise või konto kaitsmise ettekäändel, kahjusummaga 0,7 miljonit eurot. Ühel juhul tutvustas helistaja end politseinikuna ja ähvardas sanktsioonidega, kui pangatöötajaga koostööd ei tee.
Ida prefektuuri kriminaalbüroo talituse juhi Dmitri Kabanovi sõnul muutuvad ohvritele esitatavad legendid koguaeg, kuid eesmärk on üks – saada ligi ohvri pangakontole ja lasta ohvril sisestada Mobiil-ID või Smart-ID PIN-koodid. „Selleks üritavad kelmid hoida potentsiaalset ohvrit võimalikult kaua liinil, hirmutades jutuga, et raha võib kontolt kaduda. Kui inimene telefonis ütleb, et pöördub pangakontorisse või politseisse, väidab end panga turva- või sisekontrolli töötajana tutvustanud kelm, et pangakontori töötajaid ei saa usaldada, sest seal töötavad sulid,“ ütles Kabanov.
Juulist on politseile teada juhtum Narvas, kus kannatanu üritas telefonivestluse lõpetada ja teatas, et pöördub politseisse. „Seepeale ütles väidetav pangatöötaja, et politseis tegeleb kelmuste uurimisega üks konkreetne inimene, kes peatselt naisega ühendust võtab. Lühikese aja möödudes sai kannatanu kõne näiliselt politsei infotelefoninumbrilt. End politseiprefektina tutvustanud venekeelne helistaja ähvardas, et kui naine pangaga koostööd ei tee, järgneb sellele karistus ning kannatanu uskus, et vestleb päris politseinikuga,“ kirjeldas politseinik.
„Ei politsei ega pangatöötaja ei helista kunagi inimesele, et küsida tema andmeid või PIN-koode ning politseinik ei ähvarda kedagi. See on hirmutamistaktika, mida kelmid kasutavad ning jätkuvalt kaitseb kelmide eest kõige paremini kahtlase telefonikõne katkestamine,“ kinnitas Kabanov.
Samuti on olnud juhtumeid, kus ohvrile saadeti näiliselt ametlikud dokumendid pangast, mis peaksid tõendama, et inimene, kellega ohver suhtleb, on päris pangatöötaja. Sarnaseid tõendeid on saadetud ka palvega arvutisse alla laadida kaughaldusprogramm Anydesk, mida tutvustatakse viirusetõrje programmina, kuid tegelikult annab see kelmidele juurdepääsu inimese arvutile ja andmetele.
„Sellised „tõendid“ on laekunud ohvrite e-mailile ja need on saadetud @gmail.com lõpuga meiliaadressilt, mis peaks olema esimene indikatsioon, et see ei ole päris,“ sõnas Dmitri Kabanov.
Kõige sagedamini esitlevad end kelmid petukõnesid tehes Swedbanki töötajatena. Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets rõhutab, et valvsust ei tohi kaotada ka puhkuse lainel olles.
„Petukõnedes ei ole kahjuks näha vaibumise märke ja me teeme väga palju tööd selle nimel, et pettusi ära hoida,” sõnas ta. “Üle pooltel juhtudest, kus petturid said ligipääsu kliendi kontole, suutsime olukorra tuvastada enne, kui petturid makseni jõudsid. Tõhustame oma protsesse ja kontrollsüsteeme koguaeg. Kuid lihtsaim võimalus pettusi ära hoida on siiski see, kui inimesed ei sisesta oma Smart-ID ja mobiil-ID PIN-koode olukordades, kus nad ise ei ole tehingut algatanud.”
Raagmets toonitas, et pangatöötaja ei vaja pangakaardi blokeerimiseks või väidetavate kontol toimuvate kahtlaste tehingute peatamiseks kliendi PIN-koode.
“Kõne pangast ei tähenda alati ka seda, et tegemist on kindlasti kõnepettusega. Võib-olla ka olukord, kus kurjategijad on saanud ligipääsu kliendi kontole ja kliendile helistabki päris pangatöötaja, et kontrollida, kas tehinguid teeb klient ise või keegi teine. Sellises olukorras võib olla võimalus, et päris pangatöötaja saab peatada tehingud ja ta ei vaja selleks kliendipoolseid PIN-koodide sisestusi,“ selgitas Raagmets.
Raagmetsa sõnul lisas Swedbank Smart-ID ja mobiil-ID PIN2-koodi sisestamise ekraanile infot allkirjastatava tehingu kohta, et kasutaja näeks, mida ta allkirjastab, ehk siis summa, kontonumber, leping ja nii edasi. Samuti näeb kasutaja oma mobiili ekraanil eraldi vaates enne PIN-koodide sisestamist teavitust tehingute kohta, mis peaks tähelepanu juhtima kahtlasele tehingule. Swedbanki töötajad ei kontakteeru kliendiga suhtlusrakendustes nagu WhatsApp, Viber jms.
• Oma vara kaitsmiseks:
• Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult.
• Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
• Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
• Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse või nutiseadmesse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
• Kui saad kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 612 3000 või edasta info läbi kodulehe https://cyber.politsei.ee/.
• Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
