Eesti laste enesetappude näitajalt on maailma mustas tipus.
Eesti meditsiini tase on nii hea, et lapsi sureb aasta-aastalt üha vähem. Kuid laste enesetappude näitajalt on Eesti maailma mustas tipus. Mullu vähenes enamik muudest laste surmapõhjustest, ent enesetapud tegid musta rekordi. Spetsialistid sellele ühest põhjuslikku seost raske piiranguteaastaga tõmbama ei tõtta.
Alates 2014. aastast on laste surmad aasta-aastalt vähenenud. Möödunud aastal suri enne täisikka jõudmist 53 last ja noort ehk alla 18-aastast.
Neist 12 suri juba enne sündi või sünnitusel. Kasvajate tõttu suri kümme last. Ent õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad lõpetasid 22 lapse ja noore elu. Nende seas on ka kümme enesetappu. Muid surmapõhjuseid oli juba vähem ja üksikuid.
Sünnitusabi kvaliteet maailmatasemel
Lapseeas sureb aasta-aastalt üha vähem lapsi ja see räägib eeskätt meditsiini heast olukorrast.
Statistikaameti analüütik Koit Meres ütles, et viimased kuni kümmekond aastat on Eesti näitajad imikusurmade poolest maailma tipus – meie näitajad on kõige paremad. Veel 30 aastat tagasi aga oli Eesti Euroopa riikide viimase veerandi seas. Näitajad paranesid paarikümne aastaga üle kümne korra.
“Räägime täiesti üheselt meie meditsiini eduloost. Mitte ainult imikusurmad, vaid ka surnult sündide osakaal kõigist sündidest on Eesti puhul Euroopa Liidus absoluutselt kõige madalam,” ütles Meres, lisades, et teine sama heade näitajatega riik on Island.
“2017 pandi kinni Lõuna-Eesti haiglate sünnitusosakonnad. Siis oli suur jutt, kuidas see kõike kahjustab. 2018-2019 tegid aga imikusurmade ja surnultsündide suhtarvud jõnksu alla ehk läksid väiksemaks. Nii naiste kui laste suremus sünnitushaiglates andis statistilist märku, et Lõuna-Eesti haiglate sünnitusosakondade sulgemine oli õige tegu. Siis küll armastati rääkida põllul sünnitamisest, aga selle nn põllul sünnitamisega ei kaasnenud imikusurmade ega surnultsündide arvu kasvu, vaid vastupidi, läks jõnks paremuse poole, nii et kolm aastat hiljem saab öelda, et sünnitusosakondade sulgemine oli õige tegu,” rääkis Meres.
Meres siiski täpsustas, et ei tea, kas statistiline paranemine tuli just Lõuna-Eesti haiglate arvelt. Tema üksnes näeb, et statistiline pilt paranes 2018. aastast alates tuntavalt ning sünnitusosakondade sulgemine oli sündmus, mis sellele eelnes.
Enesetappude poolest maailma tipus
Pisut kasvas mullu siiski üsasiseste surmade arv ning nakkushaigustesse ja kasvajatesse suremine. Vähenes aga näiteks suremus kaasasündinud väärarendite või kopsu- ja närvisüsteemihaiguste tõttu.
Kui muidu räägib laste üha väiksem suremus arstiabi heast käekäigust, siis alaealiste enesetappude poolest on Eesti WHO värske uurimuse kohaselt paraku maailma tipus koos Uus-Meremaa ja Usbekistaniga (arvestatuna 100 000 elaniku kohta). Aasta-aastalt on olukord meie laste vaimse tervisega järjest hullemaks läinud, sest enesetappude arv on olnud tõusuteel.
Uuringusse kaasatud 45 riigi keskmine näitaja on 3,77 suitsiidi 100 000 elaniku kohta, ent Eesti oli maailma tipus juba 2019. aastal, mil näitaja oli 6,7. Paraku möödunud aastal kasvas see näitaja veelgi, sest laste ja noorte enesetappude hulk tegi suure hüppe ülespoole.
Kõik spetsialistid tõdevad, et see number peaks olema null. Paraku aga pole see null olnud ühelgi aastal. Kui aastatel 2010-2013 kõikus see number igal aastal ühe ja viie vahel, siis korraga oli nii 2014. kui ka 2015. aastal juhtumeid seitse. Paar aastat oli pilt jälle pisut parem – kaks-kolm juhtumit aastas -, ent siis kasvas taas. 2018. aastal oli juhtumeid kuus, 2019. aastal neli ning möödunud aastal siis juba kümme kuni 17-aastaste enesetappu (neist noorim vaid 12-aastane), mis on paraku rekord. Kui arvesse võtta kuni 19-aastaseid – just selle eani käivad noored enamasti koolis – oli juhtumeid lausa 15 (aasta varem üheksa).
WHO uuring seostas Eesti kõrget enesetappude määra sotsiaalse olukorra muutusega pärast Nõukogude Liidu lagunemist, sealhulgas kasvanud alkoholitarbimisega.
Statistikaameti analüütik Koit Meres hindas kümne piires kõikumist liiga väikeseks arvuks, et selle pealt üldse mingeid kokkuvõtteid teha annaks. Kuid üht ta ütles, pidades silmas ka täiskasvanute statistikat: “Traumadest ja õnnetustest on enesetapud ja kukkumised Eestis kaks suurimat surmapõhjust, aga meil puudub igasugune riiklik strateegia nendega võitlemiseks. On kampaaniad ja strateegiad tuleõnnetuste, uppumise, mõrvade, autoõnnetuste ennetamiseks, aga kukkumiste ja enesetappude jaoks ei ole.”
Loe edsi SIIT
Allikas. Err.ee
