„Ükskord helistas inimene südaööl, hüppas kõne ajal sillalt alla ja suri. Temast jäi maha väike laps. Elasin seda lugu väga läbi. Olen igal aastal kaotanud umbes kolm-neli inimest, keda õigel ajal vastu ei ole jõudnud võtta,“ räägib hüpnotisöör Ants Rootslane (24), kes on päris kindlasti üks Eesti nõutumaid terapeute – järjekord tema vastuvõtule on pooleteise aasta pikkune ja praegu ta uusi broneeringuid vastu ei võtagi.
Ants andis terapeudiametile sõrme vaid 19aastasena, kui käis hüpnoosiseansil. Mingi hääl tema peas ütles hüpnoosiseansi ajal, et mees peab hakkama inimestega töötama. „Ma naersin selle peale. Olin 19aastane müügiinimene ja tahtsin saada tipppoliitikuks,“ meenutab ta. Kuidagi läks aga nii, et Ants läbis hüpnoosi baaskoolituse ja hakkaski inimestega tööle. „Mõtlesin, et saan hüpnoosikoolitust müügitöös ära kasutada.“ Natuke ta seda jõudis teha ka. „Mitteverbaalse hüpnoosi abil on võimalik inimesele mõtteid ilma sõnadeta pähe panna. Ma kasutasin küll seda oma töös ja tõin firmale suured tehingud, kuid see ei kahjustanud kedagi, sest inimestel oli seda teenust nagunii vaja.“”
Ühel hetkel tundis Rootslane, et ei suuda müügitööd enam teha ja tema tulemused kukkusid katastroofiliselt. „Olin neli aastat olnud tippmüüja, kuid äkki kukkusid müügid nulli. Tegelikult oli mul sel hetkel juba oma praksis ja terapeudina hakkas töö sujuma.“ Müügitöö oli aga hea baas terapeudiametile. „Sain kogemusi erinevate inimestega suhtlemisel, alustades koristajast ja lõpetades tippfirma juhiga. Esimesed poolsada seanssi ei saanud Ants enda sõnul üldse aru, mis toimub, kuid siis hakkas tekkima arusaam, kuidas inimene toimib ning mida hüpnoos suudab. „Siis õppisin kiiresti selgeks erinevad hüpnoosiliigid, lisaks perekonna psühhoteraapiat ja mina-arengu teraapiaid. Täna töötan põhiliselt viimastega ja olen hüpnoosi teraapiana kõrvale jätnud. Enamus inimeste probleeme tuleb ikka perekonnast ja on seotud lapsepõlvega.“
Hüpnotisöör tunnistab, et alustades oli mõnedel inimestel tema vanuse osas ka eelarvamusi ning mõned psühhiaatrid käisid teda lausa testimas. „Viskasin nad välja, sest nad ei austanud minu tööd. Ma ei tööta kunagi inimestega, kes mind ei austa.“ Üldiselt on Antsu kliendid siiski tema kohta uurinud ja teavad, kuhu lähevad. „Minu eelis on see, et seon psühholoogia müstikaga. Töötan nii äriinimeste, poliitikute kui ka vaimsete inimestega ja suhtun kõigisse ühtmoodi mõistvalt.“ Mõnikord teatab vastuvõtule saabuja, et tegu on tema aasta suursündmusega, kuna ta on oma seansiaega oodanud aasta aega. Skeptikuid satub Rootslase juurde harva. „Kui inimesel on usk minusse ja kaitsed maas, on tunduvalt lihtsam töötada. On ka skeptikuid, kuid saadan nad minema, sest ma ei pea end tõestama, ma töötan põhiliselt läbi psühholoogiliste teooriate. Kuidas saan aidata inimest, kes mind provotseerib? Vahel lähen sellega kaasa, provotseerin vastu, meelitan inimese lõksu ja ta murdub, kuid mõnikord ei ole inimene nõus endaga töötama ja siis saadan ta minema.“
Kõiki inimesi ei ole võimalik hüpnoosi viia
Ants selgitab, et hüpnoosi on mitut liiki – sõuhüpnoos, kus inimesega kokkuleppel sisendatakse talle mõni muu roll või isik ja hakkab ennast selle inimesena või objektina tundma, ja terapeutiline hüpnoos, mille käigus inimene läheb oma sisemaailma. „Neid ei tohiks omavahel sassi ajada. Terapeutiline hüpnoos keskendub probleemi lahendamisele ja inimese psüühika kordategemisele, sõuhüpnoos on aga puhas meelelahutus.“
Päris nii ei ole, et iga inimest on võimalik hüpnoosi panna. Inimene peab olema vastuvõtlik, ning selliseid inimesi, kes suudavad sõuhüpnoosi vastu võtta, on umbes 10-20%. „Sõuhüpnoosi puhul viiakse inimene teatud tehnikaga kiiresti ajulõõgastusse, tekitatakse ehmatusega inimese ajus šokk ja mina olen sel hetkel tema ainus turvaelement. Inimene võtab siis vastu kõike, mida talle sisendan.“ Ants ütleb, et hüpnoos ei ole ohtlik, kui inimene pole skisofreenik, epileptik või tal pole südameprobleeme. „Haige südamega inimesele võib sõuhüpnoos fataalselt lõppeda, kui talle sisendada, et ta saab elektrilöögi. Maailmas on olnud juhus, kus südamehaigele sisendati laval, et ta saab elektrilöögi, inimene hakkas tõmblema ja pärast hüpnoosist väljumist jäi tal süda seisma.“ Epileptik võib hüpnoosi järel saada hoo. „Skisofreeniku fantaasiamaailm võib kirgastuda ja ta võib päris hulluks minna.“
Loe edasi SIIT
