TÖÖTUSHÜVITISE MAKSMINE Kiik: töötutoetuse maksmise kestus hakkab sõltuma olukorrast tööturul
“Registreeritud töötus ja töötushüvitiste (töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis) saajate arv kasvas 2020. aasta esimeses pooles märgatavalt,“ tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Kuna töötushüvitisi määratakse maksimaalselt aastaks, on lähiajal tuhandetel töötutel töötushüvitiste maksmine lõppenud või lõppemas, samas COVID-19 kriisist tulenevate piirangute ja kaudsemate mõjude tõttu on endiselt keeruline töötutel tööd leida.”
Hoolimata 2020. aastal tarvidusele võetud meetmetest (töötasu hüvitis, töötasu toetus, 2020. aasta augustis tõsteti töötuskindlustushüvitise määra esimesel sajal päeval 50% pealt 60%-ni ning 2021. aasta jaanuarist suurendati töötutoetust kuni 292 euroni kuus), mis on olnud hõive säilitamiseks ja vaesusriski vähendamisel edukad, on registreeritud töötus kasvanud.
“COVID-viiruse levikust ja leviku tõkestamiseks seatud piirangute mõjul on registreeritud töötus 2021. aasta aprilli lõpuks võrreldes 2019. aasta aprilliga kasvanud 24 142 ehk 77% võrra. 23.05.2021 seisuga on registreeritud töötuid 53 480 ehk 8,2% tööjõust,” selgitas Kiik.
Jätkuvalt töise tuluta, kuid varasemalt töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajate osakaal on Kiige sõnul ajas kasvanud, kuna määratud töötushüvitised hakkavad lõppema või on lõppenud. Samaaegselt töö leidmise võimalused ei ole jõudsalt paranenud.
Ministri sõnul on olukorrale on viidanud ka SA Poliitikauuringute Keskus Praxis 2021. aastal koostatud ja avaldatud poliitikaanalüüsis.
Sügisel on oodata tööpuuduse kasvu
“Arvestades töötuse sesoonsust, on sügisel oodata tööpuuduse kasvu. Pandeemia võimalike järgnevate lainete tulekuks on tarvis rakendada meetmeid töötute toimetuleku toetamiseks, tööturuga seose hoidmiseks ja tarbimisvõimekuse säilitamiseks, et toetada majandust. Töö leidmise tõenäosus ei sõltu üksnes inimese tahtest, vaid ka tööturu üldisest olukorrast. Mida rohkem on töötuid ja vähem vakantseid töökohti, seda keerulisem ja aeganõudvam on töötul leida sobivat tööd,” selgitas Tanel Kiik.
Uue töö leidmise keerukus seab töötushüvitisi mitte saavad töötud süvavaesuse riski. Pandeemia esimese ja teise laine mõjud avaldusid Eesti tööturul kiires tööpuuduse kasvus, seega on tarvis luua võimalus kiirelt reageerida muutustele tööturul ka sügisel.
Kehtivad töötushüvitiste maksmise tingimused täna ei sõltu olukorrast tööturul. Töötute toetamiseks on sarnaselt teistele EL riikidele üheks kiiremaks lahenduseks pikendada ajutiselt töötushüvitiste maksmise kestust. Seetõttu on vajalik pikendada töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60 kalendripäeva võrra juhul, kui olukord tööturul halveneb (s.t registreeritud töötuse määr Eestis kokku tõuseb üle 8,5%).
“Muudatus on ajutine ja lähtuks 2021. aasta registreeritud töötuse näitajatest. Kui töötuse määr peaks taas tõusma üle 8,5%, siis olenevalt kuust võib ühe kuu lõppevate töötuskindlustushüvitiste pikendamise kulu koos sotsiaalmaksuga olla vahemikus 1,0 kuni 1,5 miljonit eurot ja töötutoetuse kulu ühes kuus 0,28-0,38 miljoni euro vahel,” täpsustas Kiik.
Jaekaubanduses võimaldatakse paindlikumaid lepinguid
Neljapäeval arutas valitsus ka töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu, millega luuakse võimalus sõlmida jaekaubanduses paindlikumaid töölepinguid.
Uus regulatsioon tugineb tänavu aprillis sõlmitud Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja sotsiaalministeeriumi vahel hea tahte kokkuleppele, millega piloteeritakse jaekaubanduses muutuvtunnikokkulepete kasutamist.
Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.
“Sektoris esineb sageli mure, et on tihti vaja muuta töögraafikuid või ajutiselt tõsta töökoormust, mis tingib vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid. Eelnõu kohaselt luuakse jaekaubandussektori tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida kindlatel tingimustel muutuvtunnikokkuleppeid, mille sisuks on mõlemale poolele sobiv täiendav fikseeritud minimaalne töökoormus ja paindlik tööajavahemik,” ütles Tanel Kiik.
Muutuvtunnikokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu, andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga.
Muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Muutuvtunnikokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult.
Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad.
Eelnõu näeb ette, et tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5 protsendiga oma töötajatest, ehk seda võimalust saab kasutada jaekaubanduse tööandja, kellele on vähemalt 6 töötajat.
Muutuvtunnikokkulepete regulatsioon on tähtajaline ja kehtib 2,5 aastat. Muudatused on kehtestatud tähtajalisena, sest see võimaldab enne perioodi lõppu selle mõjusid hinnata, mille tulemusel saab otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist on otstarbekas pikendada või laiendada ka teistele sektoritele.
