Miks on kasside ja koerte vaktsineerimine oluline?
Nagu kõigil imetajatel, pole ka kutsikate ja kassipoegade immuunsüsteem sündides veel täielikult välja kujunenud. Kaitsvaid antikehi saavad nad emapiimast, kuid selline nn passiivne immuunsus hakkab järk-järgult langema juba loomalaste esimestel elunädalatel ja sellega seoses kaasneb oht haigestuda paljudesse tõsistesse haigustesse.
Vaktsineerimine ehk aktiivne immuniseerimine tähendab organismis aktiivse immuunsuse esilekutsumist. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi haigustekitajate antigeene, nende vastu hakkab organism tootma kaitsvaid antikehi, mis tähendab, et tulevikus nende haigustekitajatega kokku puutudes on organism valmis end kaitsma. Oluline on teada, et immuunsus ei teki kohe pärast vaktsiini manustamist, selleks võib kuluda nädalaid. Kindlasti on vajalik regulaarselt läbi viia kordusvaktsineerimised, mis aitavad säilitada kaitsvate antikehade vajalikku taset looma organismis.
Vaktsineerimine on üks lihtsamaid, efektiivsemaid ja ohutumaid meetodeid, et ennetada lemmikloomadel paljusid ohtlikke, surmaga lõppeda võivaid nakkushaigusi. Looma vaktsineerimine on tunduvalt odavam ja tõhusam, kui hiljem kulutused nende haiguste ravile, mida oleks saanud vaktsineerimisega vältida. Vaktsineerimise sagedus ja vaktsiinide valik sõltub lemmiklooma elukeskkonnast ja riskifaktoritest, seda saab hinnata loomaarst loomaomanikuga vesteldes.
Eestis on kohustuslik ainult marutaudivastane vaktsineerimine. Ülejäänud vaktsineerimised tehakse koerale või kassile omaniku soovil. Kuid on ka erandeid, nt peab vaktsineerima lemmikloomi, kes osalevad näitustel või võistlustel. Millised konkreetsed vaktsiinid on nõutavad, teatab ürituse korraldaja. Ka reisiv loom peab olema vaktsineeritud, enne välismaale reisimist tuleb varakult välja selgitada sihtriigi nõuded vaktsineerimisele.
Mille vastu lemmikloomi vaktsineeritakse?
Koeri on Eestis võimalik vaktsineerida: marutaudi, koerte herpesviiruse, koerte katku, koerte nakkava hepatiidi, koerte parvoviiruse, koerte paragripiviiruse ja Bordetella bronciseptica poolt põhjustatud ülemiste hingamisteede infektsioonide vastu, erinevate Leptospira ja Borrelia liikide põhjustatud infektsioonide vältimiseks; Microsporum canis’e põhjustatud nahamükooside kliiniliste tunnuste vähendamiseks. Registreeritud on vaktsiinid vähendamaks haiguse raskust kokkupuutel parasiidi Leishmania infantum’iga.
Kasse on Eestis võimalik vaktsineerida: marutaudi, kasside panleukopeenia, kasside parvoviiruse, kasside kalitsiviiruse, kasside viirusliku rinotrahheiidi, kasside leukeemia vastu; Bordetella bronchiseptica ja Chlamydophila felis´e põhjustatud infektsioonide vältimiseks; Microsporum canis’e põhjustatud nahamükooside kliiniliste tunnuste vähendamiseks.
Lemmikloomade vaktsineerimisel on kasutusel nii elusvaktsiinid kui ka inaktiveeritud vaktsiinid, sealhulgas viirusvaktsiinid, baktervaktsiinid, seenevastased vaktsiinid ja parasiitide vastased vaktsiinid. Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis annavad immuunsüsteemile piisavalt infot antikehade tootmiseks, kuid ei põhjusta haigestumist. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Sageli sisaldavad vaktsiinid mitut komponenti, tegemist on nn kompleksvaktsiinidega.
Koertele ja kassidele näidustatud vaktsiinid on peamiselt süstitavad. Mõnesid uuemaid vaktsiine saab koertele ja kassidele manustada ninatilkadena ja koertele suukaudselt.
Eristatakse tuumikvaktsiine (vaktsineerida on soovitatav kõik lemmikloomad, tegemist on tõsiste, eluohtlike ja ülemaailmse levikuga haigustega) ja mitte-tuumikvaktsiine (vaktsineerimise vajadus sõltub konkreetsest loomast, tema elukeskkonnast jne).
Koerte tuumikvaktsiinid: marutaudi, koerte katku, parvoviiruse ja viirusliku hepatiidi vastased vaktsiinid.
Koerte mitte–tuumikvaktsiinid: koerte paragripiviiruse, kennelköha ja leptospiroosi vastased vaktsiinid.
Kasside tuumikvaktsiinid: marutaudi, viirusliku rinotrahheiidi, kalitsiviroosi ja panleukopeenia ehk kassikatku vastased vaktsiinid.
Kasside mitte–tuumikvaktsiinid: kasside leukeemia viiruse ja kasside immuunpuudulikkuse viiruse vastane vaktsiin.
Kutsikate vaktsineerimist alustatakse tavaliselt 6-8 nädala vanuses.
Soovituslik vanus kassipoja esimeseks vaktsineerimiseks on kaheksa nädalat.
Ülemaailmne Väikeloomaarstide Assotsiatsioon (WSAVA) on välja töötanud soovitused lemmikloomade vaktsineerimiseks, loe lähemalt siit. Eestis on lubatud kasutada ravimeid, millele Eesti või Euroopa Ravimiamet on väljastanud müügiloa, mis kinnitab, et ravim on efektiivne, ohutu ja kvaliteetne. Infot vaktsiinide ja teiste ravimite kohta saab vaadata Ravimiregistrist. Ravimiameti koostatud ülevaadet veterinaarvaktsiinide kasutamisest Eestis aastatel 2006–2018 saate lugeda siit.
Marutaudivastane vaktsineerimine
Marutaud on nakkushaigus, mis lõpeb alati looma surmaga, sellesse ei tohiks ükski loomaomanik kergekäeliselt suhtuda. Haigusesse võivad nakatuda erinevad loomaliigid, ka inimene ise. Marutaudi levimus riigiti on erinev. Tänu kogu Eesti territooriumil läbi viidud metsloomade suukaudsele marutaudivastasele vaktsineerimisele sai Eesti 2013. aastal ametlikult marutaudivabaks maaks, kuid võttes arvesse meie geograafilist asukohta, oleme ja jääme me püsivalt marutaudist ohustatud maaks. Tänapäeval reisivad lemmikloomad palju, samuti ei tunne metsloomad riigipiire, nt meie naaberriigis, Venemaal on haigustekitaja laialt levinud.
Eestis on KOHUSTUSLIK koeri ja kasse marutaudi vastu vaktsineerida kui iga 2 aasta möödumisel viimasest vaktsineerimisest (vt Marutaudi tõrje eeskiri)! Loomaarst annab täpsemad soovitused vastavalt kasutatava vaktsiini omadustele.
Võimalikud vaktsineerimise kõrvaltoimed
Vaktsineerimise järel võivad loomadel tekkida kõrvaltoimed, mis enamasti on kergekujulised ja mööduvad kiiresti. Näiteks võib pärast vaktsiini manustamist süstekohal täheldada paikseid reaktsioone, nt mööduv turse ja valulikkus. Harvadel juhtudel võivad tekkida seedetraktihäired (kõhulahtisus ja oksendamine või isutus) ja aktiivsuse vähenemine. Samuti võib kehatemperatuur ajutiselt tõusta. Harva võib esineda ülitundlikkusreaktsioone. Kui vaktsineerimise või mingi muu ravimi manustamise järgselt tekivad lemmikloomal kõrvaltoimed, võtke ühendust veterinaararstiga, kes määrab vajadusel täiendava ravi ja teatab kõrvaltoimest Ravimiametile. Kõrvaltoimest võib Ravimiametile teatada ka loomaomanik ise. Seda on mugav teha Ravimiameti kodulehe veebivormi kasutades.
Vaktsineerimise meelespea!
– Loomi tohib vaktsineerida ainult loomaarst, loomaomanikule vaktsiine ei väljastata!
– Selleks, et vaktsineerimise järgselt tekiks looma organismis hea immuunvastus, tuleb vähemalt 10-14 päeva enne vaktsineerimist teha loomadele parasiiditõrje (anda „ussirohtu“). Jälgi, et ravim oleks näidustatud loomaliigil kasutamiseks ja annus vastaks looma kehamassile!
– Vaktsineeritakse ainult tervet lemmiklooma, sest haige organism ei suuda toota immuunsuse tekkeks piisavalt antikehi. Loomaarst peab enne vaktsineerimist looma põhjalikult läbi vaatama.
– Looma on soovitatav vaktsineerida loomakliinikus, et lemmiklooma tervist oleks vaktsineerimise järgselt võimalik jälgida. Samuti peab olema tagatud vaktsiinide korrektne säilitamine.
– Kõik vaktsineerimised kantakse lemmiklooma passi või vaktsineerimistunnistusele, kirja pannakse vaktsineerimise kuupäev, manustatud vaktsiin ja järgmise vaktsineerimise kuupäev. Samuti kinnitab loomaarst oma allkirjaga, et on looma korrektselt vaktsineerinud.
– Korrapärane vaktsineerimine aitab meil püsida marutaudivaba riigina ja loodetavasti jäävad koerte katku juhtumid jätkuvalt vaid üksikjuhtudeks.
– Vaktsineeritud loomad võivad elusviiruse vaktsiinitüvesid teatud aja jooksul eritada, kuid nende tüvede madala patogeensuse (patogeeni võime põhjustada looma haigestumist) tõttu ei tule vaktsineeritud loomi hoida vaktsineerimata loomadest eraldi ja välistatud on ka vaktsiinist nakkuse saamine.
– Vaktsineerimine on üks lihtsamaid ja efektiivsemaid meetmeid paljude ohtlike haiguste vältimiseks ning loomade tervise ja heaolu tagamiseks. Kulu vaktsiinidele on väike, võrreldes looma ravimisel tekkivate kuludega.
– Vaktsineerimata jätmise korral on oht tõsiseks terviserikkeks palju suurem, kui risk vaktsiini tõsise kõrvaltoime tekkimiseks.
– Lemmiklooma vaktsineerimine aitab vältida loomalt inimesele üle kanduvate haiguste (nt marutaud, leptospiroos) levikut.
– Ära jäta oma lemmikloomi vaktsineerimata! Konsulteeri loomaarstiga oma lemmiklooma vaktsineerimise vajaduse üle, üheskoos loomaarstiga leiate kindlasti sobivaima vaktsineerimisskeemi.