Vanemahüvitise maksmise süsteem muutub soodsamaks, tuge saavad ka surnud laste vanemad
Sotsiaalministeeriumi teatel teevad kolmapäeval riigikogus vastuvõetud seaduste muudatused vanemahüvitise arvutamise koroonakriisis kannatanutele soodsamaks, laiendavad hüvitise maksmist surnult sündinud laste vanematele ning muudavad sujuvamaks peretoetuste maksmise õppeaasta alguses.
Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muudatused aitavad koroonakriisist puudutatud värskeid lapsevanemaid, toetavad enam surnult sündinud laste vanemaid ning muudavad peretoetuste maksmise sujuvamaks 16-19-aastase lapse edasiõppimise korral, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja neljapäeval.
Vastuvõetud seaduseelnõuga muudetakse vanemahüvitise suuruse arvutamist nii, et lisaks haigus- ja hoolduslehel oldud ajale arvatakse arvestusperioodist välja ka töötukassas töötuna arvel oldud aeg. See võimaldab vältida lastesaamise edasilükkamist töötusest tingitud väiksema vanemahüvitise tõttu ning tagada koroonakriisi tõttu töö kaotanud vanemahüvitise saajate parem toimetulek.
Töötuna arvel olnute kõrval puudutab eelnõu ka lapsevanemaid, kes olid 2020. aasta märtsis välja kuulutatud eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel ja kellele riik maksis sel ajal erivajadusega lapse vanema toetust. „Need pered on eriti haavatav sihtrühm, sest peres on kasvamas erivajadusega laps või lapsed,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
See ajutine meede jõustub 1. juulist ning kehtib 1. jaanuarist 2021 kuni 31.detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel. Hüvitise väljamaksmise korraldab sotsiaalkindlustusamet, inimesed ise midagi tegema ei pea.
Samuti hakatakse maksma sünnitoetust surnult sündinud laste vanematele ja laiendatakse vanemahüvitise maksmise tingimusi. Isadel, kes ei ole kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, tekib õigus isa täiendavale vanemahüvitisele ka pärast lapse surnult sündimist. Emadel, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, tagatakse lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele 30 kalendripäeva alates lapse sünnist. „On oluline, et lapsevanemad saaksid kurva sündmuse järel võimaluse üksteist toetades leinata ning katta ka osaliselt tehtud kulusid, mistõttu otsustasime laiendada vanemahüvitise maksmist ka surnultsündide korral. Jätkub arutelu, millises riiklikus registris jäädvustada tulevikus surnult sündinud lapse nimi,“ lausus Riisalo.
Lisaks muutub ka peretoetuste väljamaksmise kord lapse edasiõppimise korral. Kui põhikooli lõpetab 16-aastane või vanem laps või laps, kes saab enne uue õppeaasta algust 16-aastaseks, makstakse peretoetusi ilma õppimise tingimuse kontrollimiseta septembri lõpuni. Õppimise tingimuse täitmist hakatakse kontrollima alates oktoobrist, kui info selle kohta on jõudnud ka Eesti Hariduste Infosüsteemi. Nii välditakse lünka peretoetuste maksmisel.
„Koroonaviiruse pandeemilise leviku, selle tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra ja järgnenud majanduslanguse tõttu on paljud lastega pered sattunud sotsiaalselt ja majanduslikult keerulisse olukorda. Paljud lapsevanemad on kaotanud töö ja perede sissetulek on vähenenud. Koroonaviiruse leviku ja selle tõttu kehtestatud eriolukorra sotsiaal-majanduslik ja demograafiline negatiivne mõju ulatub seega lähikuudest palju kaugemale,“ lisas Riisalo.
