Inimeste e-posti aadressidele on saabumas eksitava sisuga teateid ebaõnnestunud paki kohaletoimetamise katsest ning palvega sisestada oma andmed, et pakki oleks võimalik tagastamise asemel siiski saajale väljastada. Omniva hoiatab, et tegu pole nende poolt saadetavate sõnumitega, kutsub kliente üles tähelepanelikkusele ning palub need kirjad kustutada ning neile mitte reageerida.
Levimas on järjekordsed pealtnäha Eesti Posti või Omniva nime kasutavad libasõnumid, mille raames palutakse klientide andmeid (sh krediitkaardi andmeid), et postiettevõte saaks neile kohale toimetada paki, mis varem ei õnnestunud. E-kiri saabub näiliselt Eesti Postilt või Omnivalt, kuid kirjas juhitakse inimene võõrale veebilehele. Omniva kutsub inimesi üles tähelepanelikkusele ning palub jälgida, kirjade sisu hoolikalt. Igasugusesse teatesse, mis palub oma sisus tasuda makseid või juhatab kliendi võõrale veebilehele tuleb suhtuda skeptiliselt. Juhul, kui tõesti peaks olema Omnivalt saabunud lunatasuga pakk, siis tuleb selle eest tasuda pakki kätte saades näiteks pakiautomaadi juures. Omniva ei küsi kunagi klientide finantsandmeid ega palu saadetise eest tasuda kirja teel.
Kuivõrd Omniva pole libakampaaniaga kuidagimoodi seotud, siis kutsume oma kliente üles ettevaatlikusele.
Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata, milliselt aadressilt antud teade saabub ja mis infot kiri sisaldab. Kui tegemist on võõrapärase aadressiga, siis tuleks kindlasti selle avamisest või linkidel klikkimisest hoiduda. Tihti peidavad pahalased ka end näiliselt õigete meiliaadresside taha ning kasutavad ka korrektseid ettevõtte logosid, mis peaks kogenematu veebikülastaja silmis usaldusväärsust tõstma.
Petuskeemide osas tasub tähelepanelik olla ka teiste kullerfirmade klientidel. Kliendid on Omnivale teada andnud, et tõenäoliselt analoogne petuskeem on (ingliskeelses versioonis) liikumas ka teiste kullerfirmade kohta, kus samuti teatatakse paki kohalejõudmisest ning palutakse makse tasumiseks / kinnitamiseks vajutada lisatud lingile.
Mida teha kui andmed on sisestatud?
Kui kaardivaldaja peaks avastama oma väljavõttel tehinguid, mida ta ei ole sooritanud, tuleb antud tehingute osas teha pangale tagasinõude avaldus ning paluda krediitkaart sulgeda. Seda on võimalik teha ka internetipangast. Edaspidi tasub kindlasti tähelepanu
pöörata erinevatele võimalustele, mida pangad pakuvad oma krediitkaardi turvaliselt hoidmiseks. Samuti tasub üle vaadata kaartide kasutamise limiidid.
Andmete varguse korral tuleks viivitamatult ühendust võtta oma pangaga, et teavitada neid krediitkaardi andmete varguse kahtlusest, vajadusel tuleks krediitkaart ka sulgeda. Seadmele, kuhu libakampaania jõudis, tuleks teha varundus (pildid, kontaktid) ning seejärel tehasesätete taastamine. Peale tehasesätete taastamist peaks paigaldama kõik telefoni operatsioonisüsteemi värskendused (uuendused) ning viirusetõrje ning alles seejärel taastada telefoni kontaktid, pildid ning muud rakendused. Samuti tuleks pettuse ohvriks langemise korral kontakteeruda politseiga ning anda politseile finantskuritegu ka uurimiseks.
Kui krediitkaardi andmed on sattunud valedesse kätesse, siis tavapäraselt tehakse oste erinevates keskkondades, et hajutada riske. Sageli eelneb väga väike (näiteks ühe euro suurune) kontrollost veendumaks, et kaart töötab. Seejärel tehakse rida suuremaid oste, kuni kehtestatud limiidid on läbi.
Näide petukirjast:
