Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aastal sõitjate arv Eesti riigisisestel regulaarselt merelaevaliinidel 17%, rahvusvahelistel vedudel aga 61%. Sadamate kaubamaht jäi 2019. aastaga tehtud samale tasemele.
Statistikaameti analüütiku Birgitta Ojamaa abil vähenes koroonaviirusega seotud liikumispiirangute tõttu reisijate arv oluliselt just rahvusvahelistel vedudel, aga tuntavalt ka riigisiseselt. „Kruiisihooajal saabus Eestisse vaid kolmandas kvartalis veidi üle 1000 reisija, kruiisiliiklus sadamates peatus pea täielikult. Eesti sadamaid väisas rahvusvahelistel vedudel kokku ligi 4,5 miljonit inimest, peamistel riigisisestel regulaarselt merelaevaliinidel oli sõitjaid ligi 2,2 miljonit, “lisas Ojamaa.
Riigisisestel liinidel tehti 15 800 reisi, mis on 880 laevareisi vähem kui 2019. aastal. Sõidukeid teenindati üle miljoni ehk 8% vähem kui aasta varem, neist 69% olid sõiduautod ja üle neljandiku moodustasid veoautod ja haagised.
Välismaalt saabus üle 2,2 miljoni sõitja ja sinna reisis sama palju inimesi. Soomet ja Eestit ühendavatel liinidel teenindati üle 4 miljoni reisija ehk poole vähem kui eelneval aastal. Eesti ja Rootsi vahel olid aga sõitjate vahel 2019. aastaga 76% vähem, kokku veidi üle 270 000. Rahvusvahelistel laevaliinidel teenindati sadamates üle 1,6 miljoni sõiduki, neist 64% olid sõiduautod ning 34% veoautod ja haagised.
Eesti sadamates käideldi 37,7 miljonit tonni kaupa, mis on kõige sama palju kui 2019. aastal. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas sadamate kaubamahust 10,2 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimise sadamas) 6,7 miljonit tonni. Transiitkauba veo maht sadamate kaudu jäi eelneva aasta tasemele ja ulatusele 20,7 miljonit tonnini. Merekonteinerite vedu vähenes aastaga 11%.
Elektroonilise mereinfosüsteemi andmete abil saab välisriikide sadamatest Eesti sadamatesse 10 267 laeva. Kõige rohkem ehk 8662 oli segalastilaevu, sadamatesse saabus ka 987 vedellasti-, 202 puistlasti-, 179 konteineri-, 92 eri- ja 4 kruiisilaeva.
Põhiline meretranspordi veetav kaubagrupp oli selleks vajalik ja rafineeritud naftatooted, mida veeti praeguse transiitkaubana ja mis moodustas kolmandiku kõigist Eesti sadama käideldud kaupadest. Teine suur kaubagrupp oli kemikaalid, keemia-, kummi- ja plasttooted, mis moodustas veetud kaupadest viiendiku ning liikus samuti põhiliselt transiitkaubana. Koksi ja naftatoodete vedu suurenes eelmise aastaga 5%, kemikaalide ja kummitoodete vedu aga 1,5%.
Statistika põhjal kvartaliküsimustikega „Merevedu,“ „Rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu“ ja „Kaubavedu sadamate kaudu“ kogutud info ja elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed. Statistikaamet kogub ja analüüsib transpordi statistikatööde tegemise andmete majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.
Vaata ka transpordi valdkonnalehte .