Siseminister Kristian Jaani ettepanekul saab Siseministeeriumi valitsemisala lisaeelarvest ligi miljon eurot, et katta koroonaviirusega võitlemisest tingitud otsesed ja kaudsed kulud.
„Siseturvalisuse valdkonnas töötame eesliinil, et tagada COVID piirangute järelevalve ja inimeste turvalisus. Politsei välja pandud COVID-i lisapatrullid on kehtestatud piirangute järelevalves kriitilise tähtsusega. Samuti on kriisi ajal äärmiselt oluline roll õigel ja usaldusväärsel infol, mida Häirekeskus läbi riigiinfo telefoni jagab,“ ütles siseminister Kristian Jaani.
Valitsus otsustas täna eraldada lisaeelarvest Politsei- ja Piirivalveametile COVID-19 piirangute järelevalveks vajalike lisapatrullide välja panekuks mai lõpuni 224 000 eurot. Häirekeskusele eraldati riigiinfo telefoni 1247 käigus hoidmiseks täiendavad 43 000 eurot ja Päästeametile isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendite soetamiseks 39 000 eurot perioodiks märtsist maini.
„Näeme, et riigiinfo telefon on kujunenud inimestele oluliseks infoallikaks ning selle kvaliteedi tagamine on pikaleveninud kriisis vaieldamatult tähtis. Numbrile 1247 tehtud kõnede arv on hakanud alates veebruarist jälle kasvama. Aastaga on riigiinfo telefonile tehtud 180 000 kõnet ning kasvanud kõnede hulga juures suurenevad ka numbri ülalpidamiseks tehtavad kulutused. Peame suutma vastata kõigile inimeste küsimustele, mis puudutavad kriisi faasist tingituna hetkel enim vaktsineerimist ja lähikontaktsust,“ nentis Jaani. Minister lisas, et samal ajal ei ole kuhugi kadunud ka tavapärased õnnetusjuhtumid, kus Päästeamet reageerib vaatamata pandeemiale. „Viiruse levik eeldab, et õnnetusjuhtumitele reageerib Päästeamet veelgi suurema hoolsusega, mis nõuab aga täiendavaid kulutusi isikukaitse- ja desinfitseerimisvahenditele. Ilma nende kulutusteta ei ole antud kriisi tingimustes võimalik abi andmisel vajalikke nõudeid järgida,“ nentis siseminister.
Lisaeelarvest eraldati täiendavad 120 000 eurot ka palvuspooltundide teleülekanneteks, et toetada kriisi ajal inimeste emotsionaalset ja vaimset heaolu. Lisaks otsustati toetada vaimulikke, kellel ei ole õigust saada Töötukassa töötasu hüvitamise meetmest toetust seoses COVID-i tõttu ärajääva tööalase tegevuse ja saamata jääva palgaga. „Meil on ligi 250 võlaõiguslepingu alusel töötavat vaimulikku ja teist koguduse töötajat, kes ei saa Töötukassa toetusmeetmest palgatoetust. Samal ajal pakuvad vaimulikud kriisi ajal äärmiselt olulist vaimset tuge nii oma koguduse liikmetele kui ka laiemalt abivajajatele. Kriisi ajal võimenduvad inimeste vaimse tervise probleemid ning kestva ebakindluse tingimustes ei tohi me hätta jätta neid, kes teisi selles toetavad,“ ütles Kristian Jaani.
Võlaõigusseaduse alusel töötavate vaimulike ja teiste koguduste töötajate toetusmeetmeks eraldas valitsus siseministri ettepanekul lisavahendeid 540 000 eurot.