Soome enda koroonavaktsiini välja töötav Helsingi ülikooli viroloogia professor Kalle Saksela ütles, et koroona Lõuna-Aafrika mutatsioon põhjustab pandeemia järgmise laine.
Lõuna-Aafrika mutatsiooni vastu on praegustel vaktsiinidel nõrk toime. Seetõttu peab professor Saksela vajalikuks, et riskigruppi kuuluvad inimesed saaksid pidevalt uusi vaktsiine koroona mutatsioonide vastu, vahendab Iltalehti.
Professor Saksela sõnul on uus koroonaviirus Sars-CoV-2 olnud väga kiire immuunsusest mööda minema. See tähendab, et koroona uute mutatsioonide vastu tuleb pidevalt töötada välja uusi vaktsiine ja inimesi vaktsineerida.
Soome uues, ninasprei abil manustatavas koroonavaktsiinis on arvestatud juba Briti, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika mutatsiooniga. Soome vaktsiin erineb teistest selle poolest, et seda antakse nina kaudu. Selline variant valiti seetõttu, et ka koroona ise levib hingamisteede kaudu.
Soome teadlaste hinnangul annab ninasprei kaudu manustatav vaktsiin parema toime kui tavapärane lihasesse süstitav vaktsiin. Lihasesse süstitav vaktsiin annab vereringe kaudu IgG-antikehasid, aga nina kaudu manustatav vaktsiin annab lisaks limaskesti kaitsvaid IgA-antikehasid. Arvatakse, et see kaitseb vaktsineerituid ka nakatumise vastu. See välistaks nakkuse levitamise haigusnähtudeta inimeste poolt.
Soome vaktsiinil on ka muid eeliseid: seda tuleks manustada kahe korra asemel vaid üks kord. Vaktsiini tahetakse mõne kuu jooksul hakata katsetama inimeste peal. Ulatuslikud kolmanda faasi inimkatsed peaks algama suvel. Veebruari lõpus said Soome vaktsiini arendajad miljoni euro suuruse toetuse Sakari Alhopuro fondilt. Inimkatsete jaoks on loodud eraldi firma.
Vaktsiini arendamiseks loodud firma kannab nime Rokote Laboratories Finland Oy. Selle asutajad on viroloogiaprofessor Saksela, vaktsiiniprofessor Seppo Ylä-Herttuala, vähiuuringute professor Kari Alitalo ja insener Pasi Kemppainen. Ettevõtte asutajad ja omanikud on lisaks Helsingi ja Ida-Soome ülikoolid. Vaktsiini väljatöötamiseks vajalik summa on kokku 100-150 miljonit eurot. Kõige kallimad on kolmanda faasi inimkatsed, mis tuleb läbi viia välismaal. Selleks kulub ligi 60 miljonit. Pärast seda on vaja veel kümneid miljoneid, et tootmist ette valmistada.
Kui kõik läheb hästi, on Soome vaktsiin valmis aasta lõpus. Vaktsiin oleks juba nüüd valmis, kui riik oleks selle väljatöötamist eelmisel suvel toetanud. Ninasprei vaktsiin oli valmis juba eelmisel suvel. Kui see oleks saanud toetuse, oleks seda saanud kasutada samal ajal teiste vaktsiinidega.
Esimese faasi katsetused on kavas läbi viia Soomes. Paljud on olnud sellest juba huvitatud. Huvilised saavad end juba registreerida. Vaktsiine saaks toota Kuopios asuvas ettevõttes FinVector suurel hulgal ja seda vähemalt Soome enda või Põhjamaade vajaduse katmiseks.
Vaktsiini hakati välja töötama eelmisel kevadel. See põhineb tehnoloogial, mida on juba varem kasutatud vähiravis ja südame-veresoonkonna haiguste ravis. Kui varem on viidud nn vektor-viiruse ehk adenoviiruse abil organismi vähiravimeid, siis nüüd tehakse sama geneetilise infoga koroona ogavalgu kohta. Selle pihustamine ninna käivitab antikehade tootmise koroona vastu.
Tegemist on teadlaste väitel turvalise meetodiga, kuna immuunsuse tekitamiseks kasutatakse vaid osa viirusest, mitte viirust ennast.
Suomalaisrokotetta kehittävä professori: Afrikkalaismuunnos aiheuttaa seuraavan aallon – “Nykyisillä rokotteilla selvästi alentunut suoja”
Kotimaista koronarokotetta kehittävät professorit pitävät selvänä, että pian tarvitaan uusia rokotteita muuntoviruksia vastaan. Nyt vallalla olevan koronaviruksen perimän muuntumisen odotetaan olevan nopeaa. Suomalaisrokotteelle ollaan parhaillaan neuvottelemassa kotimaista rahoitusta. Jos kaikki menee hyvin, voi kotimainen rokote hakea myyntilupaa tämän vuoden lopussa. Kotimaista koronarokotetta kehittävä Helsingin yliopiston virologian professori Kalle Saksela uskoo, että koronaviruksen eteläafrikkalainen muunnos tulee aiheuttamaan pandemian seuraavan aallon.
Allikas. eestinen.fe