Valitsuse eesmärk on jätkata COVID-19 kriisi tulemusliku lahendamise ja kriisist väljumisega ning töötada selle nimel, et meil oleksid terved ja hoitud inimesed, tark majandus, roheline Eesti, haritud ja nutikad inimesed, aktiivne ja kaitstud Eesti, tasakaalus Eesti ning avatud ja turvaline õigusriik. Nende eesmärkide kaupa on valitsuse tegevusprogrammis ette nähtud ülesanded koos vastutava ministri, kaasvastutajate, otsuse langetamise tasandi ja tähtaegadega.
COVID-19 pandeemiast väljumine
Valitsus jätkab tegevust viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse toetamisel. Jätkub koostöö Euroopa Liidu ja vaktsiinitootjatega Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste suurendamiseks ning töö selle nimel, et alates maist võimaldatakse kõigile soovijatele tasuta kodulähedast vaktsineerimist. Valitsus lepib kokku ka koroonaviiruse pandeemiast väljumise põhimõtted ja tegevuskava.
Koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega täiendatakse toetusmeetmeid, et aidata kaasa majanduse taaskäivitumisele, sealhulgas lepitakse kokku turismisektori elavdamise tervikpakett. Erilist tähelepanu pöörab valitsus tervishoiuteenuste kättesaadavusele, inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ning kvaliteetse hariduse andmisele. Muu hulgas jätkatakse COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kuni 2021. aasta lõpuni haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast.
Terved ja hoitud inimesed
Valitsus jätkab tööd Eesti inimeste eeldatava eluea ja tervena elatud eluaastate arvu tõstmiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks tervises. Muu hulgas on kavas vastu võtta aastani 2030 tervisevaldkonnale strateegilisi eesmärke seadev rahvastiku tervise arengukava. Lisaks on kavas ellu rakendada Eesti vähitõrjeplaan, mis on suunatud vähi süsteemsele ennetusele, varajasele diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele. Vaimse tervise teenuste korralduse, kvaliteedi ja kättesaadavuse ja parandamiseks on kavas kinnitada vaimse tervise roheline raamat ja suitsiidide ennetamise tegevuskava.
Inimkesksema ja jätkusuutliku tervishoiusüsteemi poole liikumiseks algatatakse mitmeid olulisi reforme. Edasi liigutakse tervishoiutaristu uuendamisega, sealhulgas Tallinna Haigla rajamisega, samuti esitatakse ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustuskaitse laiendamiseks ja ravijärjekordade vähendamiseks. Lisaks on kavas laiendada esmatasandi teenuste kättesaadavust ning astuda täiendavaid samme tervishoius töötajate järelkasvu tagamiseks, investeerida e-tervise lahendustesse ja jätkata personaalmeditsiini arendamist. Edasi liigutakse ka patsiendiohutuse ja -kindlustuse süsteemi loomisega.
Vanemaealiste toimetuleku parandamiseks suunatakse pensioni teise samba reformist vabanev raha pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks.
Käivitatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reform, et pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Plaanis on lihtsustada abi saamist ning võimestada omavalitsusi abivajaduse hindamisel ja teenuste osutamisel.
Hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste heaolu toetamiseks kaasajastatakse pikaajalise hoolduse korraldust ja rahastamist ning luuakse omastehooldajate toetuspakett. Eesmärk on ennetada hooldusvajaduse süvenemist, võimaldada ligipääs kvaliteetsetele kodus elamist toetavatele hoolekande- ja tervishoiuteenustele ning leevendada omastehooldajate hoolduskoormust.
Tark majandus
Valitsus loob kliima- ja digipöörde kiirendamiseks Tulevikurahastu, mille vahendid suunatakse teadus- ja arendustegevusse ning teadmusmahuka majanduse arendamiseks. Teadus- ja arendustegevuseks eraldab riik vähemalt ühe protsendi SKTst, kuid oluline on suurendada ka erasektori investeeringuid. Toetatakse ettevõtteid, kes suudavad panustada teadusmahukate ja innovaatiliste tehnoloogiate loomisse ja kasutuselevõttu ning kes seetõttu vajavad riigi tuge investeeringuriskide maandamisel. Käivitatakse iduettevõtete toetusmeede ning töötatakse välja ettepanekud, kuidas arendada iduettevõtluse ökosüsteemi.
Valitsus peab oluliseks tagada kiire internetiühenduse kättesaadavus üle kogu Eesti, et parandada kaugtöö võimalusi ja suurendada regionaalset konkurentsivõimet. Selleks kiirendatakse viimase miili ühenduste väljaehitamise tempot ja töötatakse välja uued toetusmeetmed.
Kiirendatakse ka neljarajaliste teede valmimist, sest kvaliteetsemad ja ohutumad teed aitavad ära hoida linnastumist ning loovad uusi ettevõtlusvõimalusi maapiirkondadesse. Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu suund on kavas neljarajaliseks ehitada 2030. aastaks ning Tallinna-Narva suund hiljemalt aastaks 2038.
Koostöös tööturu osapooltega jätkub uute kaasaegsete töövormide ja -suhete regulatsiooni loomine. Märtsis esitatakse ettepanekud töötuskindlustussüsteemi muutmiseks, sealhulgas uute sihtrühmade kaasamiseks ja töötushüvitiste majandustsükliga kohandamiseks.
Roheline Eesti
Samm-sammult jätkub üleminek rohelisele energiale, sealhulgas kuulutatakse välja vähempakkumine 450 GWh taastuvelektri tootmiseks, hangitakse vajalikud radarid tuuleparkide rajamiseks ja liigutakse edasi meretuuleparkidega. Samas kindlustatakse energeetikas julgeolek seniste elektrijaamadega Ida-Virumaal.
Jätkub elamute rekonstrueerimise toetamise elluviimine, et Eesti inimeste kodud oleksid tulevikus energiatõhusad ja ohutud.
Otsitakse kokkulepet metsanduse arengukavas, samuti algab keskkonnavaldkonna arengukava koostamine, mis paneb suurt rõhku elurikkusele. Tegutsetakse ka jäätme- ja ringmajanduse eesmärkide saavutamise nimel.
Haritud ja nutikad inimesed
Valitsus muudab haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks. Muu hulgas käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdsed võimalused osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Lasteaedadele ja koolidele eraldatakse vajalik rahastus, mis võimaldab korraldada õpet eesti keeles, ning haridusasutustesse tuuakse ka vastava kvalifikatsiooniga lisaõpetajaid. Samuti koostatakse eesti keele majade laiendamise kontseptsioon, et arendada nõustamise, eesti keele praktiseerimise ja õppe kättesaadavust üle Eesti.
Koostatakse kultuurivaldkonna arengukava aastani 2030, et tagada kõigile Eesti inimestele võimalus saada osa nii kõrgkultuurist kui ka osaleda rahvakultuuri edendamisel. Üheks eesmärgiks on ka laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajate palgatoetuse meetme sisseseadmine. Lisaks töötatakse välja kultuuriranitsa kontseptsioon, et igal põhikooli õpilasel oleks võimalik kultuurist osa saada, ning liikumisharrastuse kontseptsioon, et edendada terveid eluviise ja rahvatervist.
Aktiivne ja kaitstud Eesti
Valitsus tihendab suhteid Euroopa Liidu ja NATO liitlastega, jätkab aktiivset tegevust ÜRO julgeolekunõukogus ning pöörab erilist tähelepanu idapartnerlusriikide toetamisele. Plaanis on tugevdada ka Eesti välisteenistust, samuti tagada senisest koordineeritum Eesti majandushuvide esindamine välisriikides.
Riigikaitses jätkub kulude täitmine vähemalt kahe protsendi tasemel SKTst, millele lisanduvad liitlaste Eestis vastuvõtmisega seotud kulud ja kaitseinvesteeringute programm. Eesti küberkaitstuse tagamiseks tehakse tihedat koostööd liitlastega ning töötatakse välja ettepanekud riigi küberturvalisuse juhtimise ning kriisihalduse korrastamise ja ajakohastamise kohta.
Tasakaalus Eesti
Valitsus pöörab tähelepanu biomajanduse arendamisele, et maaettevõtlus põhineks loodusvarade mitmekesisel kasutamisel ja töötlemisel.
Samuti toetab valitsus mahepõllumajandussektori arengut ning edendab mahetoodete ja -teenuste eksporti, seisab põllumajandus- ja toidutootjate konkurentsivõime tõstmiseks ja keskkonnahoiu suurendamiseks Euroopa Liidu otsetoetuste võrdsustamise eest ning otsib maapiirkondade ettevõtetele paremat ligipääsu rahastamisvõimalustele.
Avatud ja turvaline õigusriik
Valitsus toetab riiklike IT-arenduste ühtlustamist, digitaristu tervikvaadet ja suuremat koostööd erasektoriga. Selleks töötatakse välja ettepanekud riigi IT-baasteenuste konsolideerimiseks. Samuti kiirendatakse digiriigi ja -lahenduste edasiarendust. Inimestele ja ettevõtetele suunatud digiteenused tehakse etteaimatavaks ja sündmuspõhiseks ja digiteenuste arendamisel lähtutakse põhimõttest, et inimestelt küsitakse andmeid vaid ühes kohas. Digiriigi arengusuunad seob tervikuks peagi valmiv uus digiühiskonna arengukava 2030.
Valitsus toetab innovatsiooni seadusandlusega, loob raamistiku tehisintellekti kasutuselevõtuks avalikus sektoris ning suunab avalikku sektorit avaandmeid erasektoriga jagama.
Siseturvalisuses on eesmärgiks tagada kõigile Eesti elanikele ning riigis viibivatele inimestele turvatunne ja julgeolek. Siseturvalisuse arendamisel kaasatakse igakülgselt Eesti IT- ja kaitsetööstuse ettevõtteid. Elanikkonnakaitse ja riigikaitse regionaalne koordineerimine antakse päästeameti pädevusse ning analüüsitakse võimalusi laiendada siseturvalisuse tagamisel politsei- ja piirivalveameti ning omavalitsuste koostööd. Kuna käimas on päästjate ja politseinike põlvkonnavahetus, siis töötatakse selle nimel, et pensionile minejate asemele oleks piisavalt uusi tulijaid.
Kuritegevuse vastases võitluses pööratakse erilist tähelepanu lähisuhtevägivallale, lastega seotud kuritegudele, konkurentsivõime tagamisele ja ausale majanduskeskkonnale.
Korruptsiooni ennetamiseks ja riigivalitsemise läbipaistvuse suurendamiseks võtab valitsus vastu huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele ning lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele. Riigikogu menetluses on juba eelnõu, millega pannakse ministrite poliitilistele nõunikele huvide deklareerimise kohustus.
