Lumelinna rajamise tegi võimalikuks tänavune lumerikas talv, õtles kesklinna vanem Monika Haukanõmm pressiesindaja teatel. Katustelt ja jää puhastamise käigus jäähallist koguti ligi sada kuuskümmend kuupmeetrit puhast lund ja kuhjati Tornide väljakule.
Väljakul tahusid paarkümmend inimest skulptor Elo Liivi juhendamisel välja lumeskulptuure arhitekt Andreas Hinojosa kavandite järgi. Nüüd on lumelinnas lumest vastlakukkel, viiul ja kannel, aga ka Tallinna paar maamärki. Vastlapäeval on juba hulk lapsi jõudnud neid liulaskmiseks ka proovida.
Lumelinna skulptuurid sümboliseerivad mitmeid tähtpäevi veebruaris: Eesti Vabariigi aastapäeva, vastlapäeva, aga ka Tallinna kandideerimist UNESCO muusikalinnaks. Nii võib lumelinnast avastada lisaks muusikainstrumentidele ka Maarjamäe lossi ja Paksu Margareeta. Mõni skulptuur on üle kolme meetri kõrge ja enam kui kaheksa meetrit lai. Liulaskmiseks vajaliku tugevuse said need Tõdva vabatahtlike päästjate abiga, kes tõid kohale üle kahekümne tonni vett.
„Loodetavasti suhtuvad kõik lumelinna külastajad neisse ilusatesse skulptuuridesse heaperemehelikult, et neist jätkuks rõõmu kauemaks,” ütles Haukanõmm.
