Avalike ürituste korraldajate liit soovib uue valitsuse liikmetele jõudu ja tarkust koroonakriisist väljatulemise aastal tegutsemisel ja Eesti ettevõtluse (taas)käivitamisel!
Käesolev pöördumine tuleneb kriisiajal kujunenud olukorrast, kus mitmetes ettevõtlusvaldkondades on käibelangus 30% kuni 70%, aga avalike ürituste korraldajatel 90-100%.
Omalt poolt loodame ning soovime uuelt valitsuselt:
1. Head koostööd avalikkusele suunatud ürituste korraldamisel nii kriisiolukordades kui ka loomemajanduse valdkonna arendamisel kriisijärgsel perioodil. Soovime liidu kaasamist protsessidesse, mis puudutavad avalikkusele suunatud ürituste korraldamise ja sellega seonduvaid teemasid.
2. Arusaamist ja selget avalikku kommunikatsiooni teemal, et avalikkusele suunatud ürituste korraldamise valdkond on lisaks riigi mainekujundusele ka oluline osa ettevõtlusest. Mõistmist, et tegemist on sidusa ühisosaga paljudes teistes valdkondades, näiteks turismis, toitlustuses, majutuses ja transpordis. Lisaks toob ürituste korraldamine olulist lisandväärtust inimeste heaolule ja loob seeläbi ka õnnelikuma ja tervema ühiskonna. Oleme eelmisel aastal pöördunud Kultuuriministeeriumi ja Majandusministeeriumi poole sooviga saada infot võimalikest uuringutest ja majandusanalüüsidest, mis väljendaksid ürituste korraldamise kui riigi ühe majandusharu olulisust, aga seni ei ole tagasisidet saanud. Soovime, et kultuurivaldkonna statistikat kogutaks süsteemselt kõikidelt kultuurivaldkonnas tegutsejatelt, et saada ülevaade selle valdkonna majanduslikust mõjust Eestis.
3. Arusaamist, et kui kriisiolukorras korraldatakse ümber või piiratakse ettevõtlust ja sellest tulenevalt jagatakse toetusi, siis avalike ürituste korraldamise valdkonda kuuluvad erinevate teemavaldkondade korraldajad. Nende seas näiteks spordiüritused, messid, konverentsid, kontserdid, etendused, tsirkused, tivolid, festivalid ja muud sündmuste liigid. Soovime, et vaadatakse üle hetkel kehtivad majandustegevuse klassifikaatorid, eesmärgiga anda õigus kasutada mitut EMTAK koodi kui ettevõtte tegevuses on mitmeid kultuurivaldkonna tegevusi. Toetuste jagamise süsteemi loomise tulemusena ei kvalifitseeru kahjuks väga paljud avalike ürituste korraldajad ja nende ettevõtted ühelegi kehtivale toetusmeetmele. Puuduvad reaalselt toimivad lahendused, kuidas toetatakse avalike ürituste korraldajaid ja toimumiskohti analoogselt nagu seda tehakse teistes Euroopa (Kesk-Euroopa) riikides. Keegi ei ole – eriti kriisiolukorras – kellestki olulisem, toetuste jagamine valdkonnale ning nende mahud ei tohiks sõltuda mõne konkreetse ettevõtja lobby-võimekusest oma ettevõtte kasuks.
4. Toetuste jagamisel põhimõtte järgimist, et toetused on neile, kes ei suuda tekkinud kriisiolukordades ja Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirangute ajal iseseisvalt toime tulla. Alternatiivina võib jagada toetusi valdkondlikele ettevõtetele võrdselt, et need ei saaks kasumliku äriplaani osaks tekitades seeläbi ebatervet konkurentsi ja turumoonutusi. Tunnustada tuleb kõiki ettevõtjaid, kes on suutnud oma ettevõtte tegevuse kriisiajal ja pärast selle lõppemist säilitada.
5. Rohkem lootusrikkaid ja positiivseid avalikke sõnumeid, mis aitavad kaasa ettevõtluse kiiremale taaskäivitamisele.