Surmade statistika 2020 a. Andmed pärinevad Statistikaameti ametlikult leheküljelt. Suremuse statistikat tehakse nädalate kaupa. Esimene number näitab kõige väiksemat surmade arvu nädalas. Teine number kõige suuremat surmade arvu nädalas.
2020 a. – surmade arv jääb vahemikku 276- 351 surma nädalas
2019 a. – surmade arv jääb vahemikku 257- 386 surma nädalas
2018 a. – surmade arv jääb vahemikku 230- 391 surma nädalas
2017 a. – surmade arv jääb vahemikku 242- 392 surma nädalas
Ka kõige parema tahtmise juures ei loe nendest arvudest välja, et meil siin mingi ,,tapjaviirus” ringi möllaks. Kusjuures, 2020 a. surmade statistiline kõver on eelmiste aastatega võrreldes väga stabiilne. Eelmistel aastatel on kõikumised palju suuremad.
Statistika näitab ka seda, et detsembris, jaanuaris, veebruaris ja märtsis on surmasid alati ja kõigil aastatel keskmiselt rohkem. Ühesõnaga, kui surmade arv nüüd jaanuaris, veebruaris, märtsis tõusma hakkab, on tegemist tavalise igaaastase nähtusega. Muuseas, 2018 a. alguses (jaanuar, veebruar, märts) oli keskmine surmade arv 390 rurma nädalas. 2020 a. alguses (jaanuar, veebruar, märts) aga kõigest 330 surma nädalas. See on suhteliselt suur vahe ning pigem võiks mõelda sellele, et mis oli 2018 a. alguses kõrge suremuse põhjuseks. Gripiepideemia? Tundub loogiline…
Surmade kiirstatistika
Esimene inimene Eestis sai koroonaviiruse diagnoosi 27. veebruaril. Esimene koroonaviirusesse haigestunu suri 25. märtsil. Joonisel on välja toodud 2017. kuni 2020. aasta surmade statistika nädalate kaupa. Aastate 2017-2019 andmed on lõplikud, 2020. aasta andmed on rahvastikuregistri põhjal esialgsed ja neid täiendatakse. Joonisel on esitatud ka kümne aasta keskmine surmade arv nädalas. Surmajuhtude arv oleneb aastaajast: detsembris, jaanuaris, veebruaris ja märtsis on neid keskmisest rohkem, suvekuudel juunis, juulis, augustis ja septembris vähem. Keskmine joon koos varasemate aastate kõikumistega annab tausta, et hinnata praeguseid muutusi.