Ma ei tea küll, et millal Sa selle kirja kätte saad ja kas oled
eelmistki lugenud juba … aga hing ihaldab Sulle veel kirjutada. Need
tunded peksevad mu südames ja tahavad mingit väljendusvõimalust. Tahan
näidata Sulle kasvõi ainult kirjutades, et kui kallis Sa mulle oled!
Kujutlen ennast Sinuga kohtumas täna. Juba hommikul kell 5 ärkasin ja
ja enam und ei tule. Tean, et saan sinuga kell 11 kokku aga ei tea
veel kus. Vannitoas veedan rohkem aega kui keskmine naine aga tean, et
sulle habetunud nägu ei meeldi 🙂 Olen puhas ja juba valmis. Ei taha
kohvi ega süüa. Mõtted on ainult seal, et mida ma Sulle ütlen, kui
Sind näen. Kuidas Sa võiksid reageerida, et kui mind näed. Tean, et on
tobe niiviisi mõelda, sest nagunii toimub kõik spontaanselt ja eks mu
nägemine toob sulle naeratuse näole 🙂
Mäletan, kui juba ammu, mitu aastat tagasi, tulin sulle bussijaama
vastu. Ootasin Sind ja olin väga mures. Su telefonil oli aku tühi ja
buss oleks pidanud juba ammu kohal olema. Ma ei teadnud, et kus sa
oled ja et kas äkki on mingi õnnetus juhtunud. Kui sind lõpuks nägin,
siis see tunne, mis mu sisemuses valdas oli taevalik! Kui mõtled
kasvõi natukene selle üle, et kui miski mille olemasolu on nii
tavaline, et ei pane seda enam tähelegi, võib olla kadunud, siis tekib
järku oskus hinnata nende asjade väärtust, mis sul praegu olemas on!
Ei taha Sind kunagi kaotada – tahan, et oleksid terve elu minuga!
Kui lähen lilli ostma siis ma ei vaata kunagi hinda vaid ainult lilli
endid. Ilu ei sobi võrrelda rahaga. Ilu peab võrdlema ainult ilu
endaga. Sellepärast ongi mu vabatahtlik kohustus ja kõige suurem soov
kinkida Sulle vaid selliseid õisi, mis väga palju alla ei jääks Sinu
enda ilule. Oled kõige ilusam tüdruk maailmas! Sellepärast on lillede
valimine nii tohutult raske ülesanne..
Kas olen uuesti armunud, et mõtlen kogu aeg Sinust? Hetkest, kui ärkan
kuni selle viivuni kui uinun. Miks olen nii emotsionaalne, et vähegi
romantilised stseenid filmides, mu hingamise paigast viivad ja miks
silmad vette uputavad? Miks mõtlen sellistel hetkedel Sinu peale? Miks
kujutlen ennast neis stseenides koos Sinuga? Miks tekitab see nii
tohutut kurbust, et tegelikult oled minust ju niipalju eemal ja see
on lihtsalt üks Hollywoodi linateos, mille stsenarist isegi ei tea ei
mind ega ka Sind. Tunnen nii väga puudust neist hetkedest, millal saan
tunda end Sinu lähedal.
Kui oleks ajamasin, siis keriks kõhklematult minevikku tagasi ja
jätaks tegemata kõik need otsused, mis tingisid selle, et Sinust nii
kaugel pean praegu olema….
Alliaks: https://www.armastuskirjad.com/
