Tervise Arengu Instituudi (TAI) registrite osakonna juhi sõnul on igahommikused terviseameti andmed koroonasurmade kohta ebatäpsed, sest positiivse koroonatesti järel siit ilmast lahkumine ei tähenda, et surma põhjustas koroonaviirus.
Seda kinnitavad Tervise Arengu Instituudi värsked andmed, mille järgi on tänavu novembrikuu seisuga surnud COVID-19 tõttu 108 inimest, neist 35 novembris. Samas näitavad terviseameti andmed, et koroonaviirusega nakatunutest on esmaspäevase seisuga surnud 213 inimest. Augustis juba korrigeeriti tagantjärele koroonasurmade statistikat ja ilmselt tehakse seda veelgi.
“Kõigil, kellel on kunagi HIV-positiivne test tehtud, ei panda ju automaatselt, et nad surid aidsi. Nad võivad igasugustel muudel põhjustel ka surra,” “Kui inimesel on kaugele arenenud vähk, millel on siirded, tal on tüsistusi, ta on raskes seisus hooldushaiglas ja ta saab nohu ning seejärel on koroonatest positiivne. Mis on pärast surma põhjus? Koroona võis küll kaasa aidata, aga ta ei ole see, mis viis surmale,” Surma põhjuse määrab arst, kas meditsiinidokumentide, lahangu või välisvaatluse põhjal ja arstil peab selleks natuke aega olema.
“Eestis sureb 40-50 inimest iga päev. 15 500 inimest sureb Eestis igal aastal. Ja vanadus on väga vähestel surma põhjus, et inimene lihtsalt hääbub. Ikkagi on mingi haigus, mis viib järgmiseni,” ütles Viiklepp.
Tänavu 11 kuuga on Eestis olnud peamine surma põhjus vereringeelundite haigused, järgnevad pahaloomulised kasvajad ja südame isheemiatõbi. Näiteks grippi on tänavu surnud 20 inimest, neist viimased aprillis.
“Tegelikult tasuks surmade arvu andmetele enne ajakirjandusse andmist natukene peale vaadata,”
Loe edasi: Err.ee
