Riigikogu kiitis kolmapäevasel istungil heaks kaheksa seadust, teise lugemise läbis kaks eelnõu ning Reformierakonna algatatud vihakõne eelnõu langes menetlusest välja.
Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades, edastas riigikogu pressiesindaja. Selleks nähakse seadusega nendes asjades ette võimalus taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja, kelle teenuseid õiguste rikkumisel kasutatakse, rakendaks meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tõhustab pankrotimenetlusi ja parandab seeläbi ettevõtluskeskkonna toimimist. Seadus näeb muu hulgas ette maksejõuetuse teenistuse loomist, halduri tasu süsteemi muutmist, pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamist ja kohtute spetsialiseerumist juriidiliste isikute pankrotimenetlustes. Samuti reguleeritakse võlgniku varale kohaldatud aresti ja kohtuliku hüpoteegi lõppemist, pandipidajate nõuete kontrollimist, enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluse ja edasikaebamise korraldust ning tõhustatakse pankrotimenetluses ärikeelu rakendamist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 79 riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seadus muudab pea 20 aastat püsinud üüriregulatsiooni. Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest.
Seadusega kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld, sätestatakse viivise maksimaalne määr üürilepingute puhul ja lubatakse senisest ulatuslikumaid kokkuleppeid remondikohustuse jaotamise osas. Üürniku kaitseks sätestatakse erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui üürileandja ühepoolselt tõstetud üür ei ole üürnikule vastuvõetav, ning välistatakse sellisel juhul üüritõus kuni lepingu lõppemiseni. Üürileandja saab õiguse lepingu üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud). Samas on ette nähtud piirangud leppetrahvi suurusele, remondikohustuse kokkulepetele mitmed sisu- ja vorminõuded ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel üürileandjale ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 73 ja vastu kaheksa riigikogu liiget.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus näeb ette peatada 2022. aasta lõpuni tubakavedelike aktsiisiga maksustamine. Samuti ei kohaldata sel ajal tubakavedelike puhul alkoholi-, tubaka- , kütuse- ja elektriaktsiisi seadust.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja vastu 27 riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks maa-ametist maksu- ja tolliametisse ning lahendatakse praktikas üles kerkinud probleem, kus maamaksuteadet ei ole võimalik väljastada maa pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud. Lisaks viiakse maamaksuseadus kooskõlla riigivaraseadusega.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 81 riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud niinimetatud tühja kasseti tasu süsteemi muutva seadusega muudetakse autori õigust saada hüvitist, kui tema audiovisuaalset teost või teoste helisalvestisi kopeeritakse tema nõusolekuta isiklikuks kasutamiseks. Uuendusena hakatakse tühja kasseti tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele.Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega (235 SE) ajakohastatakse, korrastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni, et vähendada nii ülereguleerimist, dubleerimist ja õigusliku regulatsiooni mahtu kui ka halduskoormust.
Seadusega tunnistatakse kehtetuks kaubandustegevuse seadus ning muudetakse sellega puutumuses olevaid seadusi. Kaubandustegevuse seadus ei anna lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimisel, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamisel, ega suhetes tarbijaga, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid. Seadusega ei seata kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid. Säilib ettevõtlusvabaduse teostamiseks vajalik õiguslik raamistik.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud meetrikonventsiooniga ühinemise seadus näeb ette ühinemise meetrikonventsiooniga, et saada organisatsiooni üksuste täieõiguslikuks liikmeks koos ligipääsuga mitmetele teenustele, näiteks riigietalonide kalibreerimisele.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 riigikogu liiget, erapooletuks jäi üks saadik.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu ja valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kohtuekspertiisiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Esimese lugemise läbisid rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu ja põhiseaduskomisjoni algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Menetlusest langes välja Reformierakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse ehk vihakuritegude vastu võitlemise eelnõu.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 50 ja vastu 39 riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Allikas: BNS
