Ma soovin….

Soovin, et meie hulgas oleks rohkem inimesi, kes julgeksid südamest südamesse ausalt ja avatult suhelda.

Soovin, et leiaksime iga ilmaga rõõmu ja positiivseid võimalusi, lõpetaksime „halva“ ilma üle vingumise, sest lõppude lõpuks sõltub kõik perspektiivist.

Soovin, et meie laste haridustee pakuks rohkem tarkust kui pelgalt teadmisi, et nad kasvaksid iseseisvalt mõtlevateks ja otsustavateks isiksusteks, kes näevad ka elu suuremat pilti.

Soovin, et oskaksime hinnata puhast loodust ja õhku, mida Eestimaa meile veel pakub, ning väärtustaksime kohalikku mahetoitu, mida meie lauale seada saame.

Soovin, et tunneksime meie linde, loomi ja taimi, et võiksime uhkusega nimetada end loodusrahvaks.

Soovin, et meie seas oleks rohkem tähelepanelikkust ligimeste suhtes.

Soovin, et oskaksime tunda, austada ja hoida meie esivanemate ajatuid tarkusi.

Soovin, et meie pilgud kohtuksid teineteisega rohkem kui ekraanidega, et silmside täidaks suhtluses sügavama tähenduse.

Soovin, et austaksime üksteise vabadusi sama palju kui omaenda vabadusi – see põhimõte peaks kehtima nii pereringis kui ka globaalselt.

Soovin, et leiaksime aega imetlemaks talvist lumehelveste tantsu ja kuulamaks suviseid rohutirtsude serenaade – et oskaksime hinnata hetke, siin ja praegu.

Soovin, et märkaksime ja tunnustaksime inimeste tõelisi anneid, mitte ei toetaks pelgalt populistlikke suundumusi.

Soovin, et säilitaksime oma väärikuse, isegi kui maailm otsib oma teed, kõigutades äärmuslikkuse piire.

Soovin, et hoiaksime alal usku vägivallatusse igal sammu, et meie südame laul aitaks meid vabastada, ilma et peaksime iial tõstma kätt või haarata relvade järele.

Soovin, et mõistaksime, iga väike hing siin meie seas on osa meist – meie mõtted ja teod loovad eeskuju uuele põlvkonnale, ja meil on jõud muuta maailma paremaks.

Soovin, et õpiksime telefone taas kasutama nende algse eesmärgi järgi – helistamiseks, et kuulda neid, kes on meist kaugel.

Soovin, et Eestimaa säiliks vabade inimeste maana, peegeldades eestlaste hinge.

Soovin, et hoiaksime Eestimaa sama värske ja puhtana nagu omaenda kodu.

Soovin, et õpiksime puid tundma ja kallistama ning kui mõne puu aeg on täis, siis langetaksime seda teadlikult ja austusega.

Hoidkem seda, mis meil on!