Kolmapäeval, 10. septembril tähistatava suitsiidiennetuspäeva puhul avatakse Tallinnas, Tartus, Võrus, Pärnus, Kuressaares, Rakveres, Põlvas ja Viljandis vaimse tervise kohvikud. Seal pakuvad vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud inimestele toetavat kuulamist ning aitavad vajaduse korral leida professionaalset abi.
Vaimse tervise kohvikute täpsed asukohad ja lahtiolekuajad leiab Peaasi.ee veebilehelt.
Peaasi.ee suitsiidiennetuse projektijuhi Anna-Liisa Leppiku sõnul räägitakse vaimse tervise raskustest ühiskonnas küll varasemast avatumalt, kuid paljud inimesed jäävad oma muredega endiselt üksi. Mõni kardab lähedasi koormata, teisel aga ei pruugi olla usaldusväärset inimest, kellega oma tunnetest rääkida.
Murede varjamine võib suurendada eraldatust ning tekitada olukorra, kus inimene ei märka enam enda ümber olemasolevaid abivõimalusi. Leppiku sõnul võib rääkimine olla esimene oluline samm, mis aitab üksinduse ja vaikimise ringist välja murda.
Kohvikutes saab rääkida turvalises ja toetavas keskkonnas
Vaimse tervise kohvikutes on loodud keskkond, kus inimene saab rääkida oma vaimse tervisega seotud muredest ilma hukkamõistu kartmata. Vestluspartneriteks on vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud, kes kuulavad, pakuvad tuge ja annavad vajaduse korral teavet edasiste abivõimaluste kohta.
Leppiku sõnul aitab usaldusväärse inimesega kontakti loomine vähendada üksildustunnet. Oma mõtete ja tunnete jagamine ei pruugi probleemi kohe lahendada, kuid see võib vähendada inimese sisemist pinget ning aidata tal näha, et ta ei pea kõigega üksinda toime tulema.
Vabatahtlikud tunneb kohvikutes ära eraldi märgistatud laua ning valge T-särgi järgi, millel on kiri „Olen olemas”. Sellega antakse külastajatele märku, et läheduses on inimene, kes on valmis kuulama ja toetama.
Vestlusele ei pea saabuma ettevalmistatud jutuga ning inimene ei pea oskama oma muret täpselt sõnastada. Mõnikord piisab alustuseks sellest, kui öelda, et viimasel ajal on olnud raske või et ollakse oma mõtetega üksi jäänud.
Väike hoolivus võib aidata päästa elu
Möödunud aastal suri Eestis suitsiidi tõttu 180 inimest. Leppiku sõnul on suur osa suitsiididest ennetatavad ning kõrge suitsiidide arv näitab muu hulgas seda, et inimesed ei ole alati vajalikku abi õigel ajal saanud.
Suitsiidiennetus ei ole ainult psühholoogide, psühhiaatrite või teiste spetsialistide ülesanne. Oluline roll on ka lähedastel, sõpradel, töökaaslastel ja teistel inimestel, kes võivad märgata muutusi kellegi käitumises või enesetundes.
Tähelepanu tasub pöörata sellele, kui inimene tõmbub tavapärasest rohkem endasse, kaotab huvi varem oluliste tegevuste vastu, väljendab lootusetust või räägib sellest, et tema elul pole enam mõtet. Selliseid sõnu ei tohiks pisendada ega naljaks pöörata.
Vahel võib abi alata väga lihtsast küsimusest: „Kuidas sul päriselt läheb?” Oluline on anda inimesele aega vastamiseks, kuulata ilma hinnanguid andmata ning mitte kiirustada kohe nõuannetega. Kui olukord tundub tõsine, tuleb aidata inimesel professionaalse abini jõuda.
Leppik rõhutab, et igaüks saab olla inimene, kes märkab, küsib ja kuulab. Ka väike hooliv tegu võib osutuda palju olulisemaks, kui esialgu arvata osatakse.
Peaasi.ee toetab Eesti inimeste vaimset tervist
Peaasi.ee loodi 2009. aastal eesmärgiga pakkuda ühiskonnale läbimõeldud ja teaduspõhist tuge vaimse tervisega tegelemisel. Organisatsiooni eesmärk on aidata kujundada Eestit ühiskonnaks, kus vaimset tervist väärtustatakse ning selle eest hoolitsemist peetakse elu loomulikuks osaks.
Peaasi.ee tegutseb sotsiaalse ettevõttena. Organisatsiooni teatel suunatakse kogu koolitustest ja teenustest saadav tulu Eesti inimeste vaimse tervise toetamiseks.
Kust saada vaimse tervise mure korral abi?
Vaimse tervisega seotud murega saab esmalt pöörduda oma perearsti poole. Nõu võib küsida ka üleriigiliselt perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Veebinõustamist pakuvad Peaasi.ee ja Lahendus.net.
Pakilise mure korral saab abi järgmistelt telefoninumbritelt:
Lasteabi: 116 111, avatud ööpäev läbi
Ohvriabi kriisitelefon: 116 006, avatud ööpäev läbi
Eluliin: 655 8088 eesti keeles ja 655 5688 vene keeles, avatud iga päev kell 19–7
Emotsionaalse toe telefon: 116 123, nõustamine eesti, vene ja inglise keeles iga päev kell 10–24
Kui sinu või kellegi teise elu või tervis on vahetus ohus, helista viivitamata hädaabinumbril 112.
