Alates uuest aastast saab inimene ette otsustada, millist ravi ta elu lõpus soovib
Uue aasta jaanuarist jõustub Eestis elulõpu tahteavalduse võimalus, mis annab inimesele võimaluse väljendada juba ette oma soovi tervishoiuteenuste saamise või neist loobumise kohta juhuks, kui ta ei ole tulevikus enam ise otsustusvõimeline.
Uue võimaluse eesmärk on tagada, et inimese enda tahe oleks teada ka olukorras, kus ta ei suuda enam oma soovidest arstidele või lähedastele rääkida.
Inimese enda soov saab olla arstile selge
Elulõpu tahteavalduse üks olulisemaid eesmärke on vähendada olukordi, kus patsiendi tegelik soov ravi suhtes jääb teadmata või seda tuleb hakata erinevalt tõlgendama.
Kui inimene on oma soovid varem selgelt kirja pannud, saavad tervishoiutöötajad nendega tema otsustusvõimetuse korral arvestada.
See võib olla oluline näiteks olukorras, kus inimene ei ole enam võimeline oma ravi kohta otsuseid tegema ning lähedastel tuleb arstidega arutada, millist ravi patsient ise tõenäoliselt sooviks.
Elulõpu tahteavalduse olemasolu võib sellises olukorras muuta otsustamise selgemaks.
Vähem koormust lähedastele
Uus süsteem võib vähendada ka patsiendi lähedaste emotsionaalset koormust.
Kui inimene ei ole oma soovidest varem rääkinud ega neid dokumenteerinud, võivad pereliikmed sattuda väga keerulisse olukorda. Nad peavad sageli koos arstidega otsustama, milline lahendus oleks patsiendi huvides.
Selliste otsuste tegemine võib olla lähedaste jaoks äärmiselt raske, eriti kui pereliikmetel endil on erinevad arusaamad sellest, mida patsient oleks soovinud.
Kui inimese tahe on varem selgelt väljendatud, ei pea lähedased tema eest arvama, mida ta oleks sellises olukorras tahtnud.
Samuti võib väheneda võimalus, et patsiendi lähedaste ja arstide vahel tekivad ravi puudutavad erimeelsused.
Tahteavaldus jõuab tervise infosüsteemi
Oluline muudatus on ka see, et inimese elulõpu tahteavaldus on tervishoiutöötajatele leitav tervise infosüsteemist.
See tähendab, et patsiendi tahtega on võimalik arvestada ka olukorras, kus ta ise ei ole enam võimeline oma otsuseid väljendama.
Selline lahendus peaks muutma inimese varasema tahte tervishoiusüsteemis paremini nähtavaks ja vähendama ohtu, et oluline dokument jääb teadmata või seda ei leita õigel ajal.
Rakendusreeglid on tekitanud küsimusi
Suve keskel valmisid sotsiaalministeeriumis konkreetsed rakendusaktid, mis täpsustavad, kuidas elulõpu tahteavaldusega seotud seadusemuudatused hakkavad praktikas toimima.
Kuigi elulõpu tahteavalduse seadustamise võimalust peetakse laias plaanis oluliseks ja vajalikuks, on kavandatava süsteemi kohta esitatud ka kriitikat.
Eesti Puuetega Inimeste Koda ehk EPIKoda on toonud välja mitmeid küsimusi ja võimalikke probleemkohti.
Seega ei tähenda uue võimaluse loomine seda, et kõik praktilised küsimused oleksid juba lahendatud.
Miks on inimese enda tahe nii oluline?
Elulõpu tahteavalduse keskmes on põhimõte, et inimesel peaks olema võimalus oma tervise ja ravi kohta olulisi otsuseid teha ka tuleviku jaoks.
Keegi ei tea ette, millises olukorras ta võib kunagi olla.
Inimene võib olla täiesti otsustusvõimeline täna, kuid tulevikus võib õnnetuse, haiguse või muu tõsise olukorra tõttu tekkida hetk, mil ta ei suuda enam ise oma soove väljendada.
Sellises olukorras võib varem tehtud tahteavaldus anda nii arstidele kui ka lähedastele olulise juhise.
Samas muudab see teema väga isiklikuks ja tõsiseks, sest inimene peab mõtlema võimalikele olukordadele, mida ta loodetavasti kunagi kogema ei pea.
Uus võimalus tähendab ka suuremat vajadust teadlikkuse järele
Elulõpu tahteavalduse toimimiseks ei piisa ainult sellest, et vastav võimalus seadusesse kirjutatakse.
Inimesed peavad teadma, mis on tahteavaldus, milliseid soove saab selles väljendada, kuidas seda vormistada ning kuidas seda hiljem muuta või vajadusel tühistada.
Samuti peab olema selge, kuidas tervishoiutöötajad tahteavaldust erinevates olukordades rakendavad.
EPIKoja kriitika näitab, et süsteemi loomisel tuleb arvestada ka erinevate inimeste vajaduste ja võimalike probleemidega.
Elulõpu tahteavaldus annab inimesele võimaluse oma hääl tulevikuks alles jätta
Uuest aastast avaneb Eestis võimalus oma ravi puudutav tahe ette kirja panna juhuks, kui inimene ei saa tulevikus enam ise otsuseid teha.
Selle eesmärk ei ole muuta elu lõppu keerulisemaks, vaid anda inimesele võimalus omaenda soovid juba varakult selgelt väljendada.
Samuti võib see anda lähedastele teadmise, et nad ei pea kõige raskemal hetkel hakkama oletama, mida nende pereliige oleks ise soovinud.
Samas jääb oluliseks küsimus, kas uus süsteem on praktikas piisavalt selge, turvaline ja kõigile inimestele arusaadav. Need küsimused vajavad enne muudatuste jõustumist ja ka pärast seda põhjalikku tähelepanu.
