Valitsuse ennetusnõukogu avalikustas uue alkoholipoliitika alusdokumendi, mis seab suunad Eesti alkoholipoliitikale kuni 2035. aastani. Dokumendi eesmärk on vähendada alkoholi tarvitamisest tulenevat tervise-, sotsiaal- ja majanduslikku kahju ning selleks nähakse ette mitmeid võimalikke muudatusi, sealhulgas alkoholiaktsiisi tõstmine, müügiaegade lühendamine ning reklaamipiirangute karmistamine.
Alusdokument jätkab 2014. aastal koostatud alkoholipoliitika rohelise raamatu põhimõtteid ning toob välja, et Euroopa on endiselt maailma suurima alkoholitarbimisega piirkond. Eesti alkoholitarbimine ületab seejuures Euroopa keskmist. Kui 2019. aastal tarbis vähemalt 15-aastane Eesti elanik keskmiselt 10,4 liitrit puhast alkoholi aastas, siis 2024. aastaks oli see kasvanud 10,7 liitrini. Kõige kõrgem oli näitaja 2022. aastal, mil see ulatus 11,2 liitrini.
Kuigi noorte üldine alkoholitarbimine on viimastel aastatel vähenenud, on dokumendi koostajate hinnangul märgata kasvavat tarbimist noorte naiste seas. Selle üheks põhjuseks peetakse sagenenud veinitarbimist.
Analüüs näitab ka, et alkohol on muutunud eestlaste jaoks järjest taskukohasemaks. Aastatel 2018–2024 kasvas keskmine netopalk 44 protsenti, samal ajal kui õlle hinnad tõusid vaid 15 protsenti ning viina hind isegi veidi langes. Selle tulemusena saab keskmise palga eest osta märksa rohkem alkoholi kui kuus aastat tagasi.
Alkoholitarbimise vähendamiseks nähakse ette mitmeid võimalikke samme. Esmatähtsaks peetakse alkoholiaktsiisi järkjärgulist tõstmist, mille mõju tarbimise vähenemisele peaks avalduma juba mõne kuu jooksul. Samuti leitakse, et aktsiisitõus aitaks suurendada riigi maksutulu.
Lisaks soovitakse piirata alkoholi kättesaadavust. Arutlusel on alkoholi jaemüügiaegade täiendav lühendamine, alkoholi müügi keelamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses ning müügikohtade arvu vähendamine. Samuti soovitakse piirata alkoholi müüki tanklates ja avalike randade territooriumil.
Olulise tähelepanu all on ka alkoholireklaamid. Plaanide kohaselt võiksid tervisehoiatused reklaamides muutuda nähtavamaks ja vahelduvaks ning lisanduda võiksid hoiatused alkoholi tarvitamisega seotud vähiriski kohta.
Lisaks soovitakse senisest enam toetada alkoholivabade ürituste korraldamist ja luua rohkem keskkondi, kus alkoholi tarvitamine ei oleks tavapärane osa ühiskondlikest tegevustest.
Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et tegemist on pikaajalise tegevuskavaga ning kõik kavandatud muudatused ei rakendu korraga. Tema sõnul annab dokument riigile selge suuna, kuidas alkoholi põhjustatud kahjusid järk-järgult vähendada.
Siseminister Igor Taro sõnul mõjutab alkoholipoliitika otseselt ka siseturvalisust. Tema hinnangul on alkohol praegu inimestele liiga kergesti kättesaadav ning tulevikus tuleks kujundada selline poliitika, mis suunaks inimesi tegema tervislikumaid valikuid ja vähendaks alkoholist tingitud kulusid kogu ühiskonnale.
Alusdokumendi elluviimiseks koostatakse järgmise sammuna eraldi tegevuskava, milles määratakse konkreetsed vastutajad, eesmärgid, mõõdikud ja ajakava kavandatud muudatuste elluviimiseks.
