Tervisekassa menetleb praegu taotlust, mille kohaselt võiks kaalulangetusravim Wegovy tulevikus saada soodustuse ka rasvumise diagnoosiga inimestele. Kui Tartu Ülikooli koostatav tervisemõju ja kulutõhususe analüüs valmib plaanipäraselt tänavu sügiseks ning selle tulemused on positiivsed, võib ravimi hüvitamine alata juba järgmise aasta kevadel.
Taotluse esitas kevadel Taani ravimifirma Novo Nordisk, kes toodab nii diabeediravimit Ozempic kui ka kaalulangetusravimit Wegovy. Praegu hüvitab Tervisekassa neid ravimeid üksnes teise tüübi diabeediga patsientidele ning sedagi tingimusel, et muud ravivõimalused on juba proovitud. Rasvumise diagnoosiga inimesed peavad ravimi eest tasuma täishinna.
GLP-1 retseptori agoniste sisaldavad ravimid ei ole odavad. Ühe kuu ravikuur maksab ligikaudu 90 eurot Ozempicu, 150 eurot Wegovy ja 180 eurot Mounjaro puhul.
Endokrinoloog Kristina Isand leiab, et rasvumist tuleks käsitleda samamoodi kroonilise haigusena nagu teise tüübi diabeeti. Tema sõnul on ühiskonnas vaja muuta arusaama, et ülekaalulisus ei ole pelgalt elustiiliprobleem, vaid haigus, mis vajab pikaajalist ravi.
Isandi sõnul aktsepteerivad diabeediga patsiendid tavaliselt mõtet, et ravimeid tuleb kasutada kogu elu. Sama põhimõtet tuleks tema hinnangul rakendada ka rasvumise puhul, sest tegemist on samuti kroonilise haigusega, mille ravi võib olla pikaajaline.
Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuhi Getter Hargi sõnul on Wegovy hüvitamise taotlus praegu põhjalikul hindamisel. Enne lõpliku otsuse tegemist analüüsib Tartu Ülikool ravimi tervisekasu ja selle rahalist mõju kogu tervishoiusüsteemile.
Hindamisel võetakse arvesse mitte ainult ravimi maksumust, vaid ka võimalikku kasu teiste haiguste ennetamisel. Analüüs hõlmab näiteks rasvumisega seotud tüsistuste, südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ning muude krooniliste haiguste ravikulude võimalikku vähenemist.
Varasem kulutõhususe analüüs valmis kolm aastat tagasi, kuid selle ajaga on muutunud nii ravimite hinnad, majanduslik olukord kui ka turule jõudnud uued ravivõimalused. Seetõttu koostatakse nüüd ajakohastatud raport.
Kui uuring valmib sügisel, võib Tervisekassa langetada otsuse järgmise aasta jooksul ning soodustus võiks Hargi hinnangul jõustuda juba tuleval kevadel.
Samas rõhutab Tervisekassa, et võimaliku hüvitamise maksumus võib kujuneda väga suureks. Kõik sõltub sellest, millise soovituse annab Tartu Ülikooli raport, millise seisukoha võtab ravimikomisjon ning millised on riigi rahalised võimalused.
Varasema analüüsi kohaselt võinuks aastane kulu ulatuda ligikaudu 18 miljonist kuni 500 miljoni euroni, sõltuvalt sellest, kui suurele patsientide grupile ravimit hüvitada.
Ühe võimalusena kaalutakse ka seda, et ravim ei muutuks soodustingimustel kättesaadavaks kõigile rasvumise diagnoosiga inimestele, vaid ainult neile, kelle terviserisk on kõige suurem. Sellisteks patsientideks võivad olla näiteks väga kõrge kehamassiindeksiga inimesed või need, kellel esinevad juba rasvumisega seotud kaasuvad haigused.
Endokrinoloog Kristina Isand rõhutab, et kaasaegsete GLP-1 ja GIP agoniste sisaldavate ravimite mõju ulatub kaugemale pelgalt kehakaalu vähendamisest. Tema sõnul aitavad need ravimid parandada veresuhkru kontrolli, vähendada rasvmaksa, alandada vererõhku, parandada une kvaliteeti ning toetada südame-veresoonkonna ja neerude tervist.
Arst peab neid ravimeid üheks viimaste aastakümnete olulisemaks meditsiiniliseks arenguks, sest lisaks kehakaalu langetamisele võivad need aidata inimestel elada kauem ja tervemalt ning vähendada paljude krooniliste haiguste riski.
