Notaritasude tõstmine on taas päevakorras, kuna mitmel pool Eestis on notariteenuse kättesaadavus muutunud üha keerulisemaks. Juba ligi kaks aastat arutatud plaan pole valitsuselt seni heakskiitu saanud, kuid nüüd on sarnase eelnõu algatanud kuus Riigikogu saadikut eesotsas endise justiitsministri Madis Timpsoniga.
Esialgse plaani kohaselt tõuseksid kindla tasumääraga notaritoimingute hinnad keskmiselt ligi 74 protsenti. Näiteks suureneks testamendi koostamise tasu 32 eurolt 55 euroni ning pärimistunnistuse väljastamise hind 102 eurolt 174 euroni.
Madis Timpsoni sõnul on notaritasud püsinud muutumatuna juba umbes 15 aastat ning hinnatõusu eesmärk on tagada kvaliteetse notariteenuse olemasolu kõikjal Eestis, mitte ainult suuremates keskustes.
Probleem on eriti terav väiksemates piirkondades. Näiteks Saaremaal tegutseb pärast ühe notaribüroo sulgemist vaid üks notar. Endine Kuressaare notar Katrin Sepp kolis oma tegevuse Tallinnasse ning tõi välja, et väiksemates piirkondades jäävad notarite sissetulekud sageli oluliselt alla tasemele, mis motiveeriks tipptasemel juriste notarina töötama.
Notarite Koja hinnangul võiks notari keskmine kuukäive ulatuda umbes 30 000 euroni, et amet oleks konkurentsivõimeline. Samas jääb väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevate notarite keskmine kuukäive ligikaudu 18 000 euro juurde.
Kõik poliitikud siiski hinnatõusu ei toeta. Riigikogu õiguskomisjoni liige Varro Vooglaid leiab, et notarite piirkondlikku puudust tuleb lahendada täpsemalt sihitud meetmetega. Tema hinnangul tooks üldine hinnatõus märkimisväärset lisatulu ka neile notaritele, kes teenivad juba praegu väga hästi.
Vooglaid pakub lahendusena välja süsteemi, kus suuremate linnade notarid panustaksid rohkem ühisesse fondi, mille abil toetada väiksemates piirkondades tegutsevaid notaribüroosid.
Timpson rõhutab aga, et selline toetussüsteem toimib osaliselt juba praegu. Notarid maksavad ühisesse kassasse viis protsenti oma käibest ning väiksemates piirkondades tegutsevad notarid saavad erinevaid soodustusi ja tuge.
Katrin Sepa sõnul on uus hinnakirja eelnõu koostatud viisil, mis peaks enim toetama just maapiirkondade notareid. Suurem hinnatõus puudutaks peamiselt väiksema väärtusega toiminguid, nagu pärimismenetlused, testamendid ja volikirjad, samas kui suurte tehingute puhul notaritasusid oluliselt ei suurendataks.
Kui eelnõu heaks kiidetakse, tähendaks see kõrgemaid kulusid inimestele, kes notariteenust vajavad. Eelkõige puudutaks see koduostjaid, pärandiasjade korraldajaid ning kõiki neid, kelle jaoks notariteenuse kasutamine on seadusest tulenevalt kohustuslik.
Kas notaritasude tõus aitab säilitada notariteenuse kättesaadavuse üle Eesti või tähendab see lihtsalt suuremat rahalist koormust inimestele, on küsimus, mille üle Riigikogus lähikuudel tõsiselt vaieldakse.
