Paljud suhteprobleemid ei alga suurtest kriisidest, vaid väikestest arusaamatustest, mis aja jooksul kuhjuvad. Inimesed eeldavad, tõlgendavad ja reageerivad, ilma et nad tegelikult kontrolliksid, kas nad said teineteisest õigesti aru. Just siin tulebki mängu üks väga lihtne, aga sageli alahinnatud põhimõte.
Need neli sõna on: “Kas sa mõtled seda?”
See lihtne küsimus võib muuta kogu suhtluse suunda. Selle asemel, et eeldada, mida teine inimene mõtles või tundis, antakse talle võimalus ennast selgitada. Väga paljud konfliktid ei teki mitte halvast kavatsusest, vaid valesti tõlgendatud sõnadest või toonist.
Kui inimene ütleb midagi teravalt, eemalolevalt või emotsionaalselt, on esimene reaktsioon sageli kaitse või vasturünnak. Aga kui selle asemel küsida rahulikult “kas sa mõtled seda?”, tekib hetk pausiks. See paus võib muuta kogu vestluse suunda, sest see viib automaatsest reaktsioonist teadlikku suhtlusse.
Sama kehtib ka vastupidiselt – kui keegi tunneb end haavatuna, aitab see küsimus kontrollida, kas ta tõlgendas olukorda õigesti või mitte. Paljud haavad tekivad just oletustest, mitte tegelikust kavatsusest.
Selle lihtsa lähenemise jõud seisneb selles, et see loob ruumi selgusele. Selle asemel, et suhe liiguks kiiresti emotsioonide pealt konfliktini, tekib võimalus aeglustada ja päriselt mõista, mis toimub.
Kokkuvõttes ei lahenda need neli sõna kõiki suhteprobleeme, kuid nad võivad ära hoida väga palju tarbetuid tülisid ja arusaamatusi. Mõnikord ei ole vaja rohkem kui natuke rohkem uudishimu ja natuke vähem oletusi.
