Riigikohtu hiljutine otsus on toonud olulise pöörde Pihlakodu juhtumisse. Lähtuvalt kohtu antud suunistest alustab prokuratuur nüüd kriminaalmenetlust Pihlakodu kui juriidilise isiku suhtes, et uurida hooldekodu võimalikku vastutust klientide väärkohtlemise juhtumites.
Riigi peaprokurör Astrid Asi kinnitas, et varasem seisukoht, mille kohaselt ei olnud piisavalt alust juriidilise isiku vastutusele võtmiseks, vajab ümberhindamist. Riigikohus rõhutas, et kriminaalmenetluse alustamise lävend on madalam, kui prokuratuur seni arvas, ning juhtis tähelepanu vajadusele hinnata kogutud materjale põhjalikumalt.
Seetõttu vaatab prokuratuur nüüd kogu olemasoleva tõendusmaterjali uuesti läbi ning vajadusel tehakse täiendavaid uurimistoiminguid, et selgitada välja, kas hooldekodu tegevuses esines õigusrikkumisi.
Riigikohus leidis oma määruses, et prokuratuur tegi varasemalt olulisi vigu, jättes kriminaalmenetluse alustamata. Kohtu hinnangul oli kaebajate poolt esitatud piisavalt materjali, mida oleks tulnud menetluse käigus uurida.
Veel möödunud aastal leidis riigiprokuratuur, et Pihlakodu suhtes esitatud kuriteoteade ei sisaldanud uusi asjaolusid, mis õigustaksid kriminaalmenetluse algatamist. Tollal rõhutas juhtiv riigiprokurör Alar Lehesmets, et kuigi Tabasalu hooldekodus toimunu põhjustas kannatanutele suuri kannatusi, ei viidanud kogutud info sellele, et hooldekodu oleks kuritegusid soosinud või neile kaasa aidanud.
Paralleelselt on kohtumenetlus jõudnud edasi ka endise hooldaja Mark Davõdovi juhtumis. Tallinna ringkonnakohus jättis jõusse Harju maakohtu otsuse, millega Davõdov tunnistati süüdi kaheksa eaka hooldekodu kliendi vägistamises ja muudes sugulise iseloomuga kuritegudes. Talle mõistetud 11-aastane vangistus jäi muutmata.
Kaitsja püüdis apellatsioonis saavutada osalist õigeksmõistmist ning karistuse leevendamist, viidates muu hulgas sellele, et süüdimõistmine põhines suuresti Davõdovi enda ütlustel. Ringkonnakohus ei pidanud neid argumente piisavaks ning leidis, et karistus vastab teo raskusele ka siis, kui süüdistatav on oma teod üles tunnistanud.
Kuna apellatsioon ei toonud soovitud tulemust, jäävad ka menetluskulud süüdistatava kanda. Samas ei ole kohtuotsus veel lõplik ning seda on võimalik edasi kaevata riigikohtusse.
Kokkuvõttes on Pihlakodu juhtum jõudnud uude etappi – kui varem keskenduti üksikisiku süüle, siis nüüd uuritakse ka hooldekodu kui organisatsiooni võimalikku vastutust.
