Keskkriminaalpolitsei on tuvastanud Eestis enam kui 1600 noort, kes on kasutanud veebiplatvorme küberrünnakute tellimiseks. Rünnakud olid suunatud näiteks koolide kodulehtedele, eKoolile ja Stuudiumile. Politsei on kogunud piisavalt tõendeid, et esitada kuriteokahtlustus 13 inimesele, kelle seas on ka alaealisi.
Küberkuritegude büroo juhi Jete Luige sõnul on tänapäeva küberrünnakud muutunud lihtsasti kättesaadavaks teenuseks, mida saab tellida nagu tavalist internetiteenust. Rünnakute tellimiseks ei ole vaja sügavaid IT-teadmisi – piisab sobiva paketi valimisest spetsiaalsetelt veebilehtedelt. Selliste teenustõkestusrünnakute eesmärk on halvata süsteeme, muutes need kasutajatele kättesaamatuks.
Kuigi selliseid rünnakuid suunatakse sageli pankade, haiglate ja riigiasutuste vastu, on Eestis sihikule võetud ka koolide infosüsteemid ja mängukeskkonnad. Riigiprokurör Vahur Verte rõhutas, et paljud noored ei taju sellise tegevuse tõsidust ning peavad seda ekslikult süütuks naljaks või „vembuks“.
Tegelikult on tegemist kuriteoga, millel võivad olla tõsised tagajärjed. Teenustõkestusrünnakud häirivad süsteemide tööd, võivad põhjustada rahalist kahju ning mõjutada tuhandeid kasutajaid. Seaduse silmis ei oma tähtsust, kas rünnaku sihtmärk on suur organisatsioon või lihtsalt mõni veebiplatvorm – tegu on alati karistatav.
Rahvusvahelisel tasandil on õiguskaitseasutused juba reageerinud. Aprilli alguses viisid 21 riigi ametivõimud läbi ühise operatsiooni, mille käigus suleti 53 küberrünnakute teenuseid pakkunud veebilehte. Nüüd kuvavad need lehed teadet, et need on õiguskaitse poolt suletud.
Kuigi Eestis selliseid teenusepakkujaid operatsiooni käigus ei likvideeritud, on selge, et rünnakuid on tellitud nii Eestist kui ka Eesti vastu. Politsei uurimine hõlmab juhtumeid alates 2014. aastast.
Tuvastatud 1600 kasutajakonto puhul ei ole kõik rünnakuid tellinud – osade jaoks piirdus tegevus registreerimisega. Siiski on nende andmed politseil olemas ning kõigiga võetakse ühendust. Neile saadetakse hoiatav e-kiri, mille eesmärk on suunata noori seaduskuulekale käitumisele ja panna neid mõtlema oma tegude tagajärgedele.
Politsei rõhutab, et enamik juhtumeid on seotud uudishimu, mitte pahatahtlikkusega. Samas loodavad noored ekslikult anonüümsusele ega mõista, kui lihtne on nende tegevust tuvastada.
13 inimese suhtes, kelle puhul on kogutud konkreetsed tõendid rünnakute tellimise kohta, on alustatud kriminaalmenetlus. Nad on kutsutud ülekuulamisele kahtlustatavatena. Samas ei ole politsei eesmärk ainult karistamine, vaid ka ennetus ja harimine.
Prokuratuuri sõnul antakse noortele võimalus õppida ja suunata oma huvi kübermaailma vastu seaduslikule teele. Kui nad teevad koostööd ja ei korda rikkumisi, ei pruugi seekord järgneda kriminaalkaristust.
Rahvusvaheline koostööprojekt PowerOFF, millega Eesti on liitunud alates 2018. aastast, jätkab tööd, et takistada küberrünnakute levikut ja muuta internetikeskkond turvalisemaks.
Juhtum näitab selgelt, et digioskused on väärtuslikud, kuid nende kasutamine peab toimuma seaduslikult. Iga klikk internetis võib omada tagajärgi – ja seekord on see saanud selgeks rohkem kui 1600 noorele Eestis.
