Euroopa seisab silmitsi tõsise energiakriisiga, kuna lennukikütuse varud võivad Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul ammenduda juba ligikaudu kuue nädala jooksul. Agentuuri direktor Fatih Birol hoiatas, et kui nafta liikumine läbi Hormuzi väina jääb Iraani sõja tõttu pikemaks ajaks takistatuks, võivad lennufirmad hakata massiliselt lende tühistama.
Birol rõhutas, et olukord on erakordselt tõsine ning võib kujuneda ajaloo üheks suurimaks energiakriisiks. Tema sõnul mõjutab Hormuzi väina sulgemine mitte ainult Euroopat, vaid kogu maailmamajandust, kuna tegemist on ühe olulisema nafta ja gaasi transporditeega.
Mõjud on juba nähtavad – kütuse, gaasi ja elektri hinnad on tõusnud ning eriti tugevalt tunnevad seda arengumaad Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Samas ei jää kriisist puutumata ka rikkamad riigid. Birol rõhutas, et ükski riik ei ole selle olukorra suhtes immuunne, sõltumata oma majanduslikust tugevusest või energiavarudest.
Olukorra leevendamiseks kutsus IEA juba märtsis oma liikmesriike turule paiskama 400 miljonit barrelit naftat, et pidurdada hinnatõusu, mis oli tõusnud kõrgeimale tasemele alates 2022. aastast. Siiski pole see samm suutnud täielikult ära hoida kriisi süvenemist.
Lennundussektor tunneb survet juba praegu. Mitmed Euroopa lennufirmad on alustanud lendude kärpimist, et vähendada kulusid ja kohaneda kasvavate kütusehindadega. Näiteks Lufthansa teatas, et toob plaanitust varem kasutusest välja oma CityLine’i tütarfirma 27 lennukist koosneva lennukipargi. Lisaks eemaldab ettevõte lähiaastatel oma laevastikust ka mitmeid suuremaid reisilennukeid ning vähendab lennumahtusid.
Sama teed on läinud ka teised lennufirmad. Hollandi lennufirma KLM vähendab mais kümnete lendude võrra oma graafikut Amsterdami Schipholi lennujaamas, keskendudes eelkõige marsruutidele, kus toimub mitu lendu päevas. Ka odavlennufirma easyJet on teatanud märkimisväärsest kulude kasvust ning prognoosib suuremaid kahjumeid.
Lisaks seisavad raskustes ka väiksemad lennufirmad. Läti airBaltic vajab riigi rahalist toetust, et keerulises olukorras toime tulla, ning kütusehindade tõus avaldab ettevõtte finantsseisule lisasurvet.
Kriisi juured peituvad Hormuzi väinas, mille kaudu liigub tavapäraselt umbes viiendik maailma nafta- ja gaasitarbimisest. Pärast Lähis-Ida konflikti eskaleerumist on reaktiivkütuse hinnad Euroopas enam kui kahekordistunud, mis sunnib lennufirmasid tegema kiireid ja valusaid otsuseid.
Ekspertide hinnangul võib olukord lähikuudel veelgi halveneda, kui geopoliitiline pinge ei leevene. See tähendab, et lisaks kallimatele piletihindadele võivad reisijad peagi silmitsi seista ka lendude tühistamiste ja piiratud ühendustega.
Kokkuvõttes seisab Euroopa lennundus silmitsi tõsise väljakutsega, kus kõrged kütusehinnad ja ebakindel geopoliitiline olukord sunnivad kogu sektorit kiiresti kohanema.
