Saksamaa on kehtestanud uued reeglid, mille kohaselt peavad sõjaväekohustuslikus eas mehed taotlema luba, kui nad soovivad riigist lahkuda rohkem kui kolmeks kuuks. Tegemist on osaga laiemast reformist, millega riik püüab tugevdada oma kaitsevõimekust ja valmistuda võimalike kriisiolukordade jaoks.
Uus ajateenistuse mudel ei tähenda küll kohustusliku teenistuse taastamist, kuid toob kaasa mitmeid uusi nõudeid. Kõik alates 2008. aastast sündinud mehed peavad läbima tervisekontrolli ning täitma küsimustiku, mis hindab nende sobivust võimaliku teenistuse jaoks. Samal ajal on seadusesse lisatud vähem märgatud, kuid märkimisväärne punkt: 17–45-aastased mehed peavad enne pikemaajalist välismaal viibimist küsima luba Saksamaa relvajõududelt ehk Bundeswehrilt.
Reegli eesmärk on tagada, et riigil oleks ülevaade sõjaväekohustuslikus eas meestest, eriti olukorras, kus võib tekkida vajadus erakorralise mobilisatsiooni järele. Saksamaa on viimastel aastatel kiirendanud oma relvastumist ning valmistub võimalike julgeolekuohtude jaoks, sealhulgas pingete kasvuks Euroopas. Samuti nähakse vajadust tugevdada oma tavaväge olukorras, kus rahvusvaheline julgeolekukeskkond on muutumas ebastabiilsemaks.
Seaduse kohaselt peavad kõik meessoost isikud alates 17. eluaastast taotlema Bundeswehri pädevalt karjäärikeskuselt luba, kui nad plaanivad viibida välismaal kauem kui kolm kuud. See nõue kehtib sõltumata sellest, kas tegemist on töö, õpingute või pikema puhkusega.
Kuigi reegel on tekitanud avalikkuses arutelu ja isegi ärevust, on Saksamaa kaitseametnikud rõhutanud, et rahuajal antakse load üldjuhul ilma probleemideta. Samuti on vihjatud, et tulevikus võidakse kehtestada erandeid, et vältida liigset bürokraatiat ja ebamugavusi kodanikele.
Ametnike sõnul on regulatsiooni peamine eesmärk luua usaldusväärne ja ajakohane register, mis võimaldab kriisiolukorras kiiresti hinnata, kui palju potentsiaalseid teenistuskõlblikke mehi viibib riigis ja kui paljud neist on välismaal. See annab riigile parema valmisoleku reageerida ootamatutele sündmustele.
Saksamaa uus ajateenistuse süsteem on loodud ka selleks, et leevendada kasvavat sõdurite puudust. Tegemist on moderniseeritud versiooniga varasemast ajateenistusest, mis lõpetati 2010. aastal. Samas jätab uus seadus võimaluse tulevikus ajateenistus kohustuslikuks muuta, kui vabatahtlik värbamine ei anna piisavaid tulemusi.
Riigi poliitiline suund on selgelt kaitsevõime tugevdamise poole. Saksamaa plaanib suurendada kaitsekulutusi märkimisväärselt, eesmärgiga jõuda lähiaastatel 3,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist ning pikemas perspektiivis isegi NATO seatud 5 protsendi tasemeni.
Kuigi sarnane reegel välismaale mineku lubade kohta on varemgi eksisteerinud, kehtis see ainult erakorralistes olukordades, nagu sõda või vahetu julgeolekuoht. Nüüd on see muudetud üldiseks nõudeks, mis kehtib ka rahuajal.
Siiski on mitmeid lahtisi küsimusi. Näiteks ei ole täpselt selge, millised on tagajärjed, kui keegi lahkub riigist ilma loata. Samuti on arutletud, kas see säte võidi seadusesse lisada ilma piisava tähelepanuta, kuna selle rakendamine võib tekitada märkimisväärse halduskoormuse.
Saksamaa kaitseministeerium on tunnistanud võimalikke praktilisi probleeme ning töötab praegu täpsemate juhiste ja erandite kallal, et muuta süsteem paindlikumaks ja vältida liigset bürokraatiat.
Kokkuvõttes peegeldab see muudatus Saksamaa kasvavat soovi tugevdada oma kaitsevõimet ja olla valmis erinevateks kriisistsenaariumiteks. Samas näitab see ka, kuidas julgeolekumeetmed võivad mõjutada igapäevaelu ning tekitada uusi küsimusi kodanike vabaduste ja riigi kontrolli tasakaalu kohta.
Loe teisi uudiseid SIIT
