Portrait of proud beautiful brunette young woman with makeup in denim casual style standing, pointing herself and looking at camera with haughty face. indoor studio shot, isolated on red background.
Me oleme väsinud – miks on aeg lõpetada omavaheline õelus ja valida hoolivus
Me oleme täiskasvanud naised. Me oleme emad. Ja ausalt öeldes – me oleme väsinud.
Väsinud sellest, et peame kogu aeg tugevad olema. Väsinud sellest, et kanname korraga liiga palju rolle – hoolitseme laste, kodu, töö ja sageli ka teiste inimeste tunnete eest. Ja kõige selle keskel juhtub midagi kurba – me pöördume teineteise vastu.
Sõnad muutuvad teravaks. Pilgud hinnanguliseks. Vahel isegi märkamatult. Me võrdleme, kommenteerime, kritiseerime. Kes teeb rohkem, kes teeb paremini, kelle elu näeb välja „õigem“. Aga milleks?
Tõde on see, et keegi meist ei ela täiuslikku elu. Me kõik püüame lihtsalt hakkama saada. Mõni teeb seda vaikselt, mõni naeratades, mõni nuttes. Aga me kõik oleme samas paadis.
Kui me peatuks korraks ja vaataks üksteisele otsa ilma hinnanguta, näeksime me midagi muud. Me näeksime väsimust. Pingutust. Soovi olla piisav. Ja võib-olla ka hirmu, et me ei ole.
Õelus ei anna meile midagi. See ei tee meid tugevamaks ega paremaks. See loob ainult rohkem pinget, rohkem distantse, rohkem üksindust. Aga meil ei ole seda vaja juurde.
Me vajame hoopis midagi muud.
Me vajame mõistmist. Ühte lihtsat lauset: „Ma saan aru, sul on raske.“
Me vajame toetust, mitte võrdlust.
Me vajame hetki, kus keegi ei küsi, kas sa teed piisavalt, vaid ütleb – sa teed juba väga palju.
Sest tõde on lihtne – keegi meist ei vaja täiuslikkust. Me vajame inimlikkust.
Me ei pea olema parimad emad kellegi standardi järgi. Piisab sellest, et me oleme kohal, et me püüame, et me hoolime. Ja sama kehtib ka teiste naiste kohta meie ümber.
Kui me lõpetaksime teineteise vastu õel olemise, muutuks midagi väga olulist. Me ei tunneks end enam nii üksi. Me ei peaks pidevalt tõestama, et oleme piisavad.
Me saaksime lihtsalt olla.
Ja võib-olla ongi see kõige suurem kergendus – teadmine, et keegi ei oota sinult täiuslikkust. Et keegi ei mõõda sind. Et keegi näeb sind inimesena, mitte rollina.
Me oleme täiskasvanud emad. Me oleme väsinud.
Aga me ei pea olema üksteise vastu karmid.
Me võime valida hoopis midagi muud.
