Ema kaotus ei ole lihtsalt üks valus hetk elus – see on muutus, mis jääb südamesse kogu eluks. Naised, kes on kaotanud oma ema, ei ela ainult mälestustega, vaid ka igapäevaste emotsioonidega, mis tulevad ja lähevad, kuid ei kao kunagi täielikult. Need tunded võivad olla vaiksed, sügavad ja vahel ka raskesti seletatavad, kuid nad on alati olemas.
Sügav igatsus See tunne ei kao ajaga, vaid muutub lihtsalt vaiksemaks. On hetki, mil tahaks helistada, jagada midagi lihtsat või küsida nõu – ja siis tuleb teadmine, et seda enam ei saa.
Turvatunde kadumine Ema olemasolu annab sageli alateadliku kindluse. Kui ta kaob, võib tekkida tunne, et maailm ei ole enam sama turvaline kui varem.
Üksindus keset inimesi Isegi kui ümber on sõbrad ja pere, võib sisemine tühjus olla tugev. Keegi ei täida seda kohta, mis kuulus emale.
Süü ja kahetsus Mõtted minevikust võivad tulla ootamatult – mida oleks saanud öelda, teha või muuta. Need küsimused võivad jääda pikaks ajaks.
Mälestuste tugev mõju Väikesed asjad – lõhn, laul, koht või toit – võivad tuua esile tugevaid emotsioone ja viia hetkega tagasi minevikku.
Soov jagada olulisi hetki Olgu see rõõmus sündmus või raske aeg – tunne, et tahaks seda emaga jagada, ei kao.
Tugevam tundlikkus Emotsioonid võivad olla sügavamad ja intensiivsemad. Väiksed asjad puudutavad rohkem kui varem.
Vastutuse kasv Paljud naised tunnevad, et nad peavad nüüd ise olema see tugev tugisammas – nii endale kui ka teistele.
Identiteedi muutus Ema kaotus võib panna küsima, kes ma olen ilma temata. See on sisemine protsess, mis võtab aega.
Vaikne leppimine Aja jooksul ei kao valu, kuid sellega õpitakse elama. Tekib rahulikum suhe mälestustega.
Tänulikkus ja armastus Kõige selle kõrval kasvab ka sügav tänutunne selle eest, mis oli. Armastus ei kao, vaid muutub millekski püsivaks ja vaikseks.
Ema kaotus ei ole lõpp suhtele – see on selle muutumine. Ja kuigi valu võib jääda, jääb ka side, mis ei kao kunagi.
Loe teisi huvitavaid postitusi SIIT
