Rahandusministeeriumi värske kevadprognoos näitab, et Eesti majandus on taastumas ning tänavuseks oodatakse 2,3-protsendilist majanduskasvu. Samas rõhutavad analüütikud ja poliitikud, et tulevikku varjutab suur geopoliitiline ebakindlus, mis võib arenguid oluliselt mõjutada.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on majanduse üldine seis olnud viimasel ajal pigem positiivne, kuid areng on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Peamisteks mõjutajateks on julgeolekuolukord ja rahvusvahelised pinged, eriti Lähis-Ida konflikt, mis on suurendanud ebakindlust kogu maailmas.
Kui eelmisel aastal kasvas Eesti majandus vaid 0,6 protsenti, siis tänavu oodatakse märgatavat kiirenemist. Kasvu toetavad eelkõige eratarbimise taastumine, välisnõudluse paranemine ning riigi investeeringud. Samas sõltub edasine areng suurel määral väliskeskkonnast – eriti energiahindadest ja geopoliitilistest riskidest.
Ekspertide hinnangul on ebakindlus praegu võrreldav isegi 1970. aastate naftakriisi ajaga. See tähendab, et kuigi majandus näitab paranemise märke, võivad ootamatud välised tegurid selle kiiresti ümber pöörata.
Olulist rolli mängib lähiaastatel ka riigi investeerimistegevus. Eriti suur mõju tuleb kaitsekulutustest ja suurprojektidest nagu Rail Baltic, mille tõttu ulatuvad investeeringud 2026. aastal rekordilise 7,9 protsendini SKP-st.
Tarbijate jaoks on oluline, et hinnatõus peaks lähiaastatel aeglustuma. Käesoleval aastal prognoositakse inflatsiooniks umbes neli protsenti, kuid edaspidi võib see väheneda, kui toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub. Samas jääb risk, et energiahindade tõus võib inflatsiooni taas kiirendada.
Palgakasv jätkub samuti, ulatudes tänavu ligikaudu viie protsendini. Maksumuudatused, sealhulgas ühtse maksuvaba tulu kehtestamine, peaksid suurendama inimeste netosissetulekut ning toetama tarbimist.
Riigi rahanduse seis on aga pingeline. Eelarvepuudujääk kasvab tänavu 4,3 protsendini SKP-st ning riigivõlg suureneb järgnevatel aastatel kiiresti, ulatudes 2030. aastaks 39 protsendini SKP-st. See tähendab, et kriiside korral on riigil vähem rahalist paindlikkust.
Rahandusministeeriumi hinnangul on riik liikumas eelarvereeglite piiril, mis piirab võimalusi majandust täiendavalt toetada. Samuti on näha, et erinevate valdkondade areng ei ole ühtlane – osad sektorid saavad lisarahastust, samas kui teistes valdkondades tuleb leppida kärbete või stagnatsiooniga.
Kui riskistsenaarium peaks realiseeruma, võib majanduskasv jääda märksa tagasihoidlikumaks – umbes 0,8 protsendi juurde – ning inflatsioon osutuda oodatust kõrgemaks.
Kokkuvõttes liigub Eesti majandus küll kasvusuunas, kuid väga habras tasakaalus. Edasine areng sõltub suuresti sellest, kuidas maailmas kujunevad energiahinnad, geopoliitiline olukord ning välisnõudlus.
