Alates kolmapäevast peaks Rootsi poodides toit muutuma soodsamaks, kuna valitsus otsustas vähendada toiduainete käibemaksu poole võrra. Uue korra järgi langeb käibemaks kuuele protsendile, mis peaks teoorias tähendama madalamaid hindu tarbijatele.
Tegemist on ajutise meetmega, mis kehtib alates 2026. aasta aprillist kuni 2027. aasta detsembrini. Valitsuse eesmärk on elavdada tarbimist ja leevendada inimeste kulusid ajal, mil elukallidus on paljude jaoks kasvanud.
Siiski pole kindel, kas maksulangetus jõuab täiel määral tarbijani. Majandusteadlane Tuomas Kosonen viitab, et praktikas tõusevad hinnad maksutõusude ajal kiiremini kui need langevad maksude vähendamisel. See tähendab, et kuigi poliitikud soovivad hindu kontrollida, ei ole neil tegelikkuses täielikku mõju turul toimuvale.
Ka uuringud näitavad, et enamik rootslasi ei plaani oma tarbimisharjumusi muuta isegi siis, kui hinnad veidi langevad. Sellest hoolimata loodab valitsus, et keskmine pere võiks maksulangetuse tulemusel säästa aastas ligikaudu 600 eurot.
Kauplused on juba alustanud aktiivset kampaaniat, reklaamides allahindlusi ja soodsamaid hindu. Lähinädalad, eriti lihavõtete periood, annavad parema ülevaate sellest, kas maksumuudatus toob kaasa reaalse tarbimise kasvu.
Samas on maksulangetusel ka oma hind riigile. Prognooside kohaselt väheneb Rootsi riigieelarve tulu järgmisel aastal umbes 21 miljardi krooni võrra, mis on ligi kaks miljardit eurot.
Kosoneni hinnangul ei pruugi selline samm olla majanduslikult kõige mõistlikum, kuid Rootsi tugevam riigirahandus võimaldab selliseid otsuseid paremini taluda. Tema sõnul ei oleks sarnane maksulangetus näiteks Soomes praegu realistlik, kuna sealne riik ei suudaks sellist eelarvelist lööki kergesti kompenseerida.
Kokkuvõttes seisab Rootsi silmitsi olulise küsimusega – kas maksulangetus suudab päriselt toidu odavamaks muuta või jääb selle mõju oodatust väiksemaks.
