Alates 1. aprillist kehtib Lätis ajutiselt madalam diislikütuse aktsiisimäär, kuid oodatud hinnalangus tanklates pole seni reaalsuseks saanud. Kuigi valitsuse otsus pidi kütuse hinda märgatavalt alandama, on tegelik mõju jäänud tagasihoidlikuks ning tekitanud küsimusi nii poliitikute kui ka tarbijate seas.
Piiriäärsetes tanklates avaneb isegi vastuoluline pilt – diislikütus on Eesti poolel kohati odavam kui Lätis, hoolimata sellest, et Läti aktsiis on nüüd ajutiselt madalam. Eestis maksab diislikütuse liiter veidi alla kahe euro, samas kui Lätis küünib hind üle selle piiri. Sarnane olukord kehtib ka bensiini puhul.
Läti otsustas vähendada diislikütuse aktsiisi enam kui 15 protsendi võrra, langetades selle 467 eurolt 396 euroni 1000 liitri kohta. Võrdluseks jääb Eesti aktsiisimäär 428 euro juurde. Lisaks on Lätis madalam käibemaks ning põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisi vähendati veelgi.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt oleks pidanud hinnalangus tanklates olema keskmiselt ligi 9 senti liitri kohta. Tegelikkuses oli aga 1. aprilli hommikul hind isegi veidi kõrgem kui eelmisel päeval. Hiljem küll hinnad pisut langesid, kuid keskmine sääst jääb praegu vaid paari-kolme sendi juurde liitri kohta.
Selline areng on tekitanud poliitilist pinget. Läti majandusminister Viktors Valainis viitas, et kui aktsiisilangus ei jõua tarbijani, võib valitsus kaaluda kasumimaksu kehtestamist kütusefirmadele, et vähendada hinnasurvet majanduses laiemalt.
Samal ajal arutatakse võimalust kehtestada kütuse hinnalagi, näiteks 1,85 eurot liitri kohta. Seda ületav osa maksustataks eraldi. Kuid selline samm on tekitanud tugevat vastuseisu kütuseettevõtete seas, kes on ähvardanud vajadusel riigi kohtusse kaevata. Ka valitsuskoalitsioon ise ei ole suutnud selles küsimuses üksmeelele jõuda, eriti valimiste lähenedes.
Lisaks kütusehindadele on pingeline olukord ka lennukikütuse ja lennundussektori ümber. Valitsuse plaan anda Air Balticule lühiajalist laenu takerdus parlamendi komisjonis, kuna üks koalitsioonipartneritest ei toetanud seda sammu.
Kokkuvõttes näitab olukord Lätis, et maksupoliitilised otsused ei pruugi automaatselt jõuda tarbijahindadesse. Turujõud, ettevõtete hinnapoliitika ja poliitilised erimeelsused võivad kõik mõjutada seda, kui kiiresti ja kui palju tarbija tegelikult võidab.
