USA president Donald Trump andis reedel mõista, et Ameerika Ühendriikide senine kindel toetus NATO kollektiivkaitsele ei pruugi enam olla iseenesestmõistetav. Tegemist on ühe alliansi keskse alustalaga, mille järgi rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab rünnakut kõigi vastu.
Miamis toimunud investeerimisfoorumil esinedes väljendas Trump selget rahulolematust Euroopa liitlaste suhtes. Tema sõnul ei pakkunud mitmed NATO riigid USA-le materiaalset toetust konfliktis Iraaniga, mis oli selleks ajaks kestnud juba neli nädalat.
Olukorda teravdab asjaolu, et USA ei pidanud enne Iraani ründamist koos Iisraeliga Euroopa liitlastega nõu. Rünnak, mis algas 28. veebruaril, tekitas alliansis vastuseisu ning mitmed Euroopa juhid olid selle vastu.
Trumpi sõnum publikule oli otsekohene ja terav. Ta vihjas, et USA ei pruugi enam olla valmis automaatselt liitlasi toetama, kui vastastikune toetus puudub. Tema sõnul tekib küsimus, miks peaks Ameerika seisma Euroopa eest, kui Euroopa ei tee sama USA jaoks.
Sellised väljaütlemised ei ole Trumpi puhul uued. Tema suhted NATO-ga on olnud aastaid kõikuvad ning ta on korduvalt tekitanud kahtlusi oma valmisoleku suhtes järgida artiklit 5 – kollektiivkaitse alustala.
Juba 2024. aasta valimiskampaania ajal tekitas ta vastukaja, kui vihjas, et ei pruugi kaitsta neid Euroopa riike, kes ei panusta piisavalt kaitsekulutustesse, ning isegi julgustas Venemaa presidenti Vladimir Putinit selliseid riike ründama.
Kuigi 2025. aastal näisid suhted Euroopa liidritega mõnevõrra paranevat, on 2026. aastal pinged taas kasvanud. Täiendavat pingeallikat lisas Trumpi varasem ähvardus võtta üle Taanile kuuluv Gröönimaa, mis tekitas tugevat vastuseisu nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Trumpi hiljutised avaldused viitavad võimalikule muutusele USA välispoliitilises kursis, kus liitlassuhted ei pruugi enam põhineda varasemal kindlal ja automaatsel toetusel, vaid pigem vastastikusel kasul ja panusel.
Loe teisi uudiseid SIIT
