Välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik viibis 24.–25. märtsil Kiievis, kus toimus Ukraina doonorplatvormi kohtumine, mille arutelud keskendusid Ukraina majanduse olukorrale ning selle edendamiseks ja Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalikele reformidele. Lisaks kohtus Ratnik Ukraina presidendi diplomaatiline nõuniku Ihgor Žovkaga, presidendikantselei asejuhi Irõna Vereštšukiga, ÜRO Ukraina abistamise koordinaatori Matthias Schmalega, rahvusvahelise Punase Risti Ukraina esinduse juhi Juan-Pedro Schaereriga ning Ukraina äriombudsmani Anka Feldhuseniga.
Eesti toetab Ukrainat lisaks sõjalisele abile ka olulisel määral läbi ettevõtluskontaktide arendamise, humanitaarabi andmise ja erinevate ülesehitusprojektide elluviimise, mis kõik toetavad Ukraina riigi taastamist ja arengut ning Euroopa Liiduga ühinemist.
Ukraina doonorplatvormi kohtumisel keskenduti Ukraina majanduse vajadustele ja ELi integratsiooni jaoks vajaminevate reformide elluviimisele. „Peamisteks väljakutseteks Ukraina reformimisprotsessis on õigussüsteemi tugevdamine, võitlus korruptsiooniga ning vastavate institutsioonide tugevdamine ning ettevõtluskliima parandamine,“ ütles Ratnik. „Kuna Ukrainas käib endiselt täiemahuline sõda, millest andis Venemaa ka märku 24. märtsil, korraldades Ukrainale ühe tõsisema rünnaku sõja alusest alates, on Ukraina jaoks äärmiselt oluline oma majanduse tugevdamine ja valmistumine ELiga ühinemiseks.“ Kohtumise raames toimusid arutelud Ukraina ettevõtjatega ja kodanikuühiskonna esindajatega, et mõista paremini nende probleeme ja vajadusi.
„Eestist ekspordib Ukrainasse umbes 400 ettevõtet ja Ukraina on Eesti äridiplomaatia üks sihtriike. Ukraina turu paremaks tundmiseks korraldame selgi aastal mitu äridelegatsiooni visiiti Ukrainasse,“ ütles Ratnik. Kohtumisel äriombudsmani Anka Feldhuseniga oli jutuks tema ameti võimalused toetada Eesti ettevõtteid Ukraina ärimaastikule sisenemisel. Järgmisel kuul toimub Ukrainasse ärivisiit kaitsetööstuse ning energia- ja rohetehnoloogiaettevõtetele.
„Lisaks majanduse arendamisele vajab tähelepanu kogu ühiskonna võime tulla toime sõja mõjudega tervikuna. Jätkub kriitiline vajadus humanitaarabi järele eelkõige rindepiirkonnas, kus Eesti suudab anda ka oma panuse. Samas on üha tähtsam humanitaarabi integreerimine Ukraina sotsiaalsüsteemi, sest keegi ei oska ennustada, millal sõda lõpeb,“ ütles Ratnik kohtumisel ÜRO kõrge esindajaga. Kohtumisel Ukraina presidendikantselei asejuhi Iriina Vereštšukiga keskenduti laiapindsele julgeolekulähenemisele ühiskonna sidususe, sealhulgas veteranide ühiskonda taaslõimumise vaatevinklist, kus Eesti süsteem on Ukrainale eeskujuks, hõlmates nii kaitset, majandust, ühiskonda ning sotsiaalseid ja muid aspekte. „Eesti on valmis siin oma kogemusi jagama,“ ütle Ratnik.
Rahvusvahelise Punase Risti Ukraina delegatsioonijuhi Juan-Pedro Schaereriga arutati Ukraina deporteeritud laste küsimust, kus erinevatel andmetel on Venemaa jõuga ümber asustanud ligi 20 000 last, kellest paar tuhat on muu hulgas ka Rahvusahelise Punase Risti abiga suudetud Venemaalt tagasi tuua. Lisaks tunnustas Ratnik Punast Risti olulise töö eest kahe riigi sõjavangide vahetuse korraldamisel ning sõjas kadunuks jäänud inimeste otsimisel ja tuvastamisel.
Asekantsler Ratnik kohtus ka Ukraina presidendi diplomaatiline nõuniku Ihgor Žovkaga, kellega räägiti rahukõneluste hetkeseisust, Lähis-Ida sõja mõjust Ukrainale ning Eesti ettevalmistusest 2027. aastal toimuva rahvusvahelise Ukraina ülesehituskonverentsi korraldamisel. Lisaks asetas Ratnik Zõtomõri oblastis Brussõlivis nurgakivi Eesti järgmisele arengukoostööprojektile, milleks on Jaapaniga kootöös ehitatud 18 korteriga kortermaja Ukraina riigisisestele põgenikele
