Foto Erik Peinar
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kolm seadust, nende hulgas muudatused, mis võimaldavad eriti haruldaste haigustega inimestel saada senisest kiiremini vajalikke ravimeid.
Istungi algul mälestas Riigikogu leinaseisakuga 1949. aasta märtsiküüditamise ohvreid.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (764 SE), et anda kiirem ja taskukohasem ravimitele juurdepääs inimestele, kellel on äärmiselt harva esinev haigus või kellel on vaja kasutada apteegis valmistatavaid spetsiaalseid ravimeid.
Praegu saavad patsiendid taotleda erandkorras ravimite rahastust Tervisekassa juhatuse otsuse alusel, kui seda toetab raviarsti kirjalik seisukoht. Seejuures on erandit võimalik kasutada ainult siis, kui tegu on ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetellu kantud või müügiloata ravimiga. Eriti haruldaste ehk ultraharvikhaiguste ravimid enamasti nendele tingimustele ei vasta, mistõttu ei ole neid võimalik erandkorras rahastada. Rahastamise tavamenetlus võib kesta aga kolm kuni 13 kuud.
Seadus lihtsustab ultraharvikhaiguste ravimite rahastamise korda, nii et iga kord ei pea eraldi esitama ravimite või tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlust. Seletuskirja kohaselt võimaldavad muudatused hüvitada aastas senisest kiiremini umbes kolme kuni viit uut ravimit, mida vajab vastavalt umbes kuus kuni üheksa patsienti aastas ning millele kulub aastas hinnanguliselt 160 000–900 000 eurot. 2023. aastal rahastas Tervisekassa 43 ultraharvikhaigusega patsiendi ravi 4,6 miljoni ja 2024. aastal 55 patsiendi ravi 6,5 miljoni euro eest.
Samuti võimaldab seadus Tervisekassal kompenseerida apteekides valmistatavaid ravimeid, mille eest tuleb patsientidel praegu ise maksta. Seaduse kohaselt luuakse õiguslik alus, mille kohaselt saab Tervisekassa hinnata rahastuse põhjendatust ning võtta patsientidelt tasu maksmise kohustuse osaliselt üle. Samuti luuakse enimkasutatavatele apteegis valmistatavatele ravimitele standardretseptid.
Arstiretsepti või tellimislehe alusel apteegis valmistatud ravimeid kasutatakse peamiselt siis, kui patsient ei saa tööstuslikult valmistatud alternatiivi manustada, alternatiivid puuduvad või need on vähem efektiivsed. 2024. aastal valmistati retseptikeskuse andmetel 28 734 ekstemporaalset ravimit 17 512 patsiendile kogusummas umbes 220 000 eurot. Oluliste apteegis valmistatavate ravimite hüvitamise võimaldamisega kaasneb Tervisekassale kulu hinnanguliselt 200 000–300 000 euro ulatuses aastas.
Veel tunnistatakse seadusega kehtetuks haiguste loetelu kehtestamise regulatsioon, mis asendatakse ravimite loetelus soodusmäära kehtestamise põhimõtetega, et kiirendada ravimite kättesaadavust tagavaid menetlusi. Lisaks ühtlustatakse välisravi ja riigisisese ravi korraldust ning muudetakse vastav menetlus kiiremaks ja selgemaks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Irja Lutsar Eesti 200 ja Eero Merilind Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Tanel Kiik.
Seaduse vastuvõtmist toetas 68 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse (393 SE), mille eesmärk on tulenevalt õiguskantsleri osutusest selgemalt sätestada keskkonnamüra sihtväärtuse mõiste ja kõrvaldada seaduse rakendamisel tekkinud probleemid.
Müra sihtväärtuse rakendamisest võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ning nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajate ja Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga.
Euroopa Keskkonnaameti andmetel mõjutab kõrge keskkonnamüra tase Eestis enam kui 300 000 inimest. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.
Mullu kevadel viis parlament eelnõusse muudatused, mis täpsustavad algset müra puudutavat regulatsiooni ning sõnastavad paremini müra sihtväärtuse sisu, olemuse ja rakendamise. Seejärel eelnõu teine lugemine katkestati, et Riigikogu liikmed saaksid esitada ka eelnõu uuele versioonile muudatusettepanekuid. Teise lugemise jätkamisel uusi muudatusi eelnõusse ei tehtud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul Isamaa ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 47 ja vastu 17 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) (795 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused ning tugevdatakse maksualast halduskoostööd ja teabevahetust Euroopa Liidu riikide maksuhaldurite vahel.
Seadus kehtestab krüptovarateenuse pakkujatele aruandluskohustuse krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reeglid seejuures ei muutu. Samuti laiendatakse finantskontode automaatse teabevahetuse kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele ning täpsustatakse aruandluse sisu, et teave oleks ühtlasemalt struktureeritud ja paremini kasutatav.
Olulise muudatusena kaotatakse senine niinimetatud laiendatud aruandlus ning edaspidi edastavad Eesti finantsasutused Maksu- ja Tolliametile vaid nende mitteresidentide kontode andmed, mis kuuluvad rahvusvahelise automaatse teabevahetuse alla. See vähendab olukordi, kus finantsasutused peavad igaks juhuks koguma ja esitama laiemalt andmeid ka siis, kui konkreetse riigiga tegelikku automaatset teabevahetust ei toimu.
Aruandlusesse lisatakse piiriülese mõjuga maksuhalduri eelotsused, sealhulgas need, mis puudutavad eraisiku maksukohustust. Samuti täpsustatakse andmete säilitamise korda, näiteks nähakse ette, et automaatse teabevahetuse andmeid säilitatakse kuni seitse aastat. Lisaks muudetakse maksukohustuslaste registri regulatsiooni, et see oleks isikuandmete töötlemise põhimõtetega paremini kooskõlas.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 64 ja selle vastu oli kolm Riigikogu liiget.
Kaks eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu (780 SE), millega luuakse selge õiguslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks olukordades, kus patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tulenev seisund muudab ta otsusevõimetuks ja tekitab otsese ohu tema enda või teiste elule ja tervisele. Sellised olukorrad võivad tekkida vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi või statsionaarse õendusabi osutamisel, kui patsiendi käitumine ei võimalda tervishoiuteenust ilma kohese sekkumiseta edasi osutada.
Praegu tohib ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi raames, kuid praktikas on vaja sekkuda sageli ka vabatahtlikult ravil olevate patsientide või patsientide puhul, kes viibivad väljaspool psühhiaatriaosakonda, näiteks erakorralises meditsiinis, intensiivravis või kiirabis. Sellise vajaduse võivad põhjustada nii joobeseisund, deliirium kui ka muu seisund, mis muudab patsiendi käitumise ettearvamatuks ja ohtlikuks.
Õigusraamistiku kehtestamine tagab patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse ning ühtlase ja kvaliteetse ravi, võimaldades vältida olukordi, kus sekkumise õiguspärasus on vaieldav. Kuigi ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele täiendav jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus, vähendab uus kord halduskoormust vaidluste lahendamisel.
Teisel lugemisel tehtud muudatustega jäetakse eelnõust välja nõue rakendada mehaanilist ohjeldamist üksnes jälgimisruumis ning nähakse ette, et vältimatu vajaduse korral võib patsiendi ohjeldamise alustamise otsustada lisaks õele ka ämmaemand.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu (442 SE), millega kaasajastatakse 2013. aastast kehtinud korruptsioonivastast seadust. Eelkõige muutub eelnõuga selgemaks ametiisikuga seotud isikute loetelu. Seotud isikute suhtes otsuste ja toimingute tegemine on keelatud ning kohaldub toimingupiirang.
Muu hulgas loetakse eelnõu järgi seotud isikuks füüsiline või juriidiline isik, kellega ametiisikul on väljaspool ametiseisundit oluline ja vahetu mõjutussuhe, mis on sedavõrd intensiivne, et see takistab ametiisikul avalikku ülesannet ausalt ja erapooletult täita. Samuti täpsustakse eelnõuga, et kui ametiisik on seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta on määratud tööalaselt, siis ei tohi ta teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, näiteks enda töötasu ja hüvitiste küsimuses.
Tervishoiutöötaja ei pea eelnõu järgi seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatus, mille järgi ei kohaldata toimingupiirangut ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel, kui kõrgkool on andnud selleks loa.
Eelnõusse tehti ka muudatus, mille kohaselt saab ametiisikut toimingupiirangu teadliku rikkumise eest kriminaalkorras karistada vaid siis, kui rikkumisega tekitati suur kahju või saadi suurt varalist kasu. Praegu piisab karistusseadustiku alusel toimingupiirangu rikkumise tuvastamiseks sellest, et ametiisik on teinud keelatud olukorras suure varalise ulatusega otsuse või toimingu.
Muudatusettepanek näeb ette, et toimingupiirangu teadva rikkumise eest, millega tekitati suur kahju või ametiisik või temaga seotud isik sai suurt varalist kasu, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kahju või saadud kasu on eriti suures ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kahju või kasu puudumisel saab toimingupiirangu teadva rikkumise eest karistada väärteona: korruptsioonivastane seadus näeb selle eest ette kuni 200 ühiku suuruse rahatrahvi. Eelnõuga täpsustatakse vaid kuriteo ja väärteo vahelise piiritlemise alust ning seadustes ette nähtud karistusmäärad ei muutu.
Lisaks pannakse eelnõuga huvide deklaratsiooni esitajale kohustus deklareerida osalused ühisrahastusprojektides ja nende vastu suunatud nõuded. Samuti tuleb edaspidi deklareerida, kui ollakse määratletud äriühingu tegeliku kasusaajana. Algselt nägi eelnõu ette kohustuse deklareerida ka krüptovara, kuid see muudatus jäeti teisel lugemisel eelnõust välja.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluv Varro Vooglaid, Isamaa fraktsiooni kuuluv Helir-Valdor Seeder, Eesti 200 fraktsiooni kuuluv Ando Kiviberg ning fraktsioonitud Kalle Grünthal ja Peeter Ernits.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 16, vastu aga 45 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (812 SE), millega rakendatakse Euroopa Liidu alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlevat määrust. Eelnõu võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ja toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.
Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Eelnõu avaldab mõju eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.
Pädevaks asutuseks määratakse eelnõuga Transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.
Läbirääkimistel võttis sõna Mario Kadastik Reformierakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi eesmärk on tugevdada ELi välispiiri kaitset, kiirendada rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlusi ning tagada liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.
Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena nähakse eelnõuga ette piirimenetluse rakendamine, mis võimaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.
Samuti muudab eelnõu menetlused ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, et vältida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse järjest eri riikides. Täiendavalt luuakse ELi ülene rändeinfosüsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi tõhustada.
Eelnõu täpsustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning näeb ette selgemad tagajärjed nende täitmata jätmisel. Näiteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksmääratud kohas või regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate õiguskaitset, võimaldades tasuta õigusabi juba menetluse alguses.
Lisaks käivitub ELis püsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid rändesurve korral üksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika lähetamisega või vajadusel inimeste ümberpaigutamisega toetada.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Henn Põlluaas ja Eesti 200 fraktsiooni nimel kõneles Peeter Tali.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, ent see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11, vastu aga 42 Riigikogu liiget.
Kolm eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest“ eelnõu (806 OE). Eelnõuga sooviti teha valitsusele ülesandeks loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest ja astuda välja kõikidest projektiga seotud rahvusvahelistest lepingutest. Esitajate sõnul on projekt märkimisväärselt kallinenud, see ei valmi õigeks tähtajaks ega tasu end ära.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk Isamaa, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Õnne Pillak Reformierakonna ja Peeter Tali Eesti 200 fraktsioonist.
Lõpphääletusel hääletas eelnõu poolt 14 ja vastu oli üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE), millega sooviti taas kuriteona karistatavaks muuta ametiseisundi kuritarvitamine ja ametialane lohakus. Vastavad koosseisud tunnistati kehtetuks 2007. aastal, mil kujundati ümber ametialaste kuritegude süsteem. Algataja hinnangul aitaks muudatus luua olukorra, kus ametnikud hakkavad oma ülesannetesse kohusetundlikumalt suhtuma.
Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 32 ja selle vastu oli kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (804 SE), millega sooviti kuriteona karistatavaks muuta prokuröri poolt kohtumenetluses lubamatu toimingu tegemine. Algataja sõnul aitaks muudatus tugevdada kontrolli prokuratuuri tegevuse üle ja luua olukorra, kus prokurörid hakkavad oma ülesannetesse kohusetundlikumalt suhtuma.
Läbirääkimistel võttis sõna Lea Danilson-Järg Isamaa fraktsioonist.
Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 36, vastu oli viis ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine välisriikide Eesti huvide vastase mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks“ eelnõu (803 OE) esimene lugemine.
Loe teisi uudiseid SIIT
Istung lõppes kell 20.43
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
