Foto Erik Peinar
Riigikogu majanduskomisjon otsustas saata täiskogu istungi esimesele lugemisele tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu.
Majanduskomisjoni istungit juhatanud majanduskomisjoni aseesimees Aleksei Jevgrafov selgitas, et käesolev eelnõu on eelduseks rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis. „Olemasolevad seadused ei võimalda Eestis tuumaenergiat toota. Selle seadusega luuakse õigusraamistik, mis paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku, samuti luuakse riiklik tuumaregulaator,“ selgitas ta ja lisas, et kõigi muude kaalutluste ees on kõrgeim prioriteet tuumaohutus.
„Oleme tuumaenergia kasutusele võtu teekonna päris alguses ja palju on vastamata küsimusi – ootame inimeste suurt huvi ja osavõttu ühiskondlikku diskussiooni. Tuumaelektrijaama ehitamist otsustades peame olema kindlad, et ühiskond on sellega nõus ning et see teeb ka päriselt energia odavamaks,“ märkis Jevgrafov.
Majanduskomisjoni liige ja tuumaenergia toetusrühma esimees Mario Kadastik sõnas, et tegu on selle Riigikogu koosseisu vaat et kõige tähtsama eelnõuga. „Tuumaenergia peab olema meie varustuskindluse osa. Arvestades seda, mis toimub praegu Hormuzi väinas, ei saa me jääda lootma gaasi peale,“ märkis ta.
Istungil osalenud energeetika ja keskkonnaminister Andres Sutt tõi esile, et riikliku tuumaregluaatori funktsioon koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla. Muuhulgas sätestatakse uue seadusega jaama rajamiseks astmeline loasüsteem, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Tuumaregulaator alustab eelnõu järgi tegevust 1. jaanuaril 2027.
Komisjoni liige Rene Kokk arvas, et tuleks kaaluda eraldi tuumaregulaatori institutsiooni loomist. „Ma isegi ei vaidle, et päris alguses võib tuumaregulaator toimetada TTJA all, kuid samas nähes, kuidas TTJA koormus kogu aeg kasvab, peaks riik olema valmis looma ka eraldi regulaatori,“ tõi ta esile.
Eelnõus kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks. Eelnõu sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted.
Majanduskomisjon tegi juhatusele ettepanekud võtta tuumaenergia- ja ohutuse seaduse eelnõu (856 SE)täiskogu istungi päevakorda 8. aprillil ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.
