Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei saa Eesti endale lubada toidu käibemaksu alandamist, isegi kui inimesed seda väga ootavad. Tema hinnangul oleks tegemist kuluka ja ebaefektiivse sammuga, mis ei tooks tegelikult toiduhindu märgatavalt alla.
Kuigi paljud inimesed tunnevad igapäevaselt, et toidukorv on kallinenud, ei tähenda see Ligi sõnul, et lahendus peituks maksulangetuses. Ta rõhutas, et Eesti ei ole toiduhindade poolest kõige halvemas seisus ning riik on teinud edusamme ka teistes olulistes valdkondades.
Toidu käibemaksu vähendamist on arutatud korduvalt ning seda on rakendanud ka mitmed teised riigid, sealhulgas Soome. Ligi sõnul ei ole aga ükski tõsiseltvõetav analüüs näidanud, et selline samm tooks pikaajaliselt kaasa madalamad hinnad. Tema hinnangul on tegemist pigem poliitilise surve tulemusega, mitte majanduslikult põhjendatud otsusega.
Ta tõi välja, et isegi kui käibemaksu langetamine tooks lühiajaliselt väikese hinnalanguse, taastuks hinnatase kiiresti. Praktikas kasutaksid ettevõtted vabanevat raha pigem oma äritegevuse arendamiseks, mitte püsivaks hinnalanguseks.
Ligi sõnul näitab rahvusvaheline kogemus, et riikides, kus toidu käibemaks on madalam, ei ole hinnad tingimata odavamad. Mõnel juhul on need isegi kõrgemad. Samuti hoiatavad rahvusvahelised organisatsioonid, et selline maksusoodustus on kallis ja ebatõhus.
Eesti puhul tähendaks käibemaksu alandamine riigieelarvele sadade miljonite eurode suurust lööki. Kuna eelarve on juba pingeline ja defitsiidi piirid ees, tuleks see raha leida kas muude maksude tõstmise või kulude kärpimise arvelt.
Lisaks tõi minister esile Eesti eripärase jaekaubanduse olukorra. Viimase kümne aasta jooksul on kaubanduspind märkimisväärselt kasvanud ning uusi poode avatakse jätkuvalt, kuigi kasumid on pigem tagasihoidlikud. Tema hinnangul ei loo see tarbijale tegelikult uut väärtust, vaid suurendab kulusid, mille maksab lõpuks kinni ostja ise.
Ligi sõnul ei peaks riik sellist turgu kunstlikult toetama, vaid keskenduma laiematele ja tõhusamatele lahendustele.
Ta rõhutas, et inimeste ostujõudu saab tõsta ka muude meetmetega, näiteks maksuvaba miinimumi suurendamise kaudu, mis mõjutab kõiki tarbijaid võrdselt. Toidu käibemaksu langetamine aga soosiks rohkem neid, kes kulutavad niigi rohkem.
Minister soovitab inimestel ise teadlikumalt tarbida. Tema sõnul on hinnad poodides väga erinevad ning tähelepanelik ostmine võib anda märkimisväärse säästu. Ka tervislik toit ei pruugi olla kallim, kui valikuid teha läbimõeldult.
Kokkuvõttes jääb Ligi seisukoht kindlaks: toidu käibemaksu alandamine võib tunduda ahvatlev, kuid tegelikkuses ei lahenda see hinnatõusu probleemi ning võib riigile tuua rohkem kahju kui kasu.
