Reformierakond avalikustas tulevikuvisiooni: Eesti edu võti peitub tehisintellektis ja nutikas majanduses
Reformierakond tutvustab laupäeval volikogu istungil dokumenti, mis kirjeldab nende nägemust Eesti tulevikust. Partei rõhutab, et tegemist ei ole järgmiste valimiste ametliku programmiga, vaid pigem laiapõhjalise visiooniga, mis võib hiljem kujuneda konkreetsete lubadustega valimisprogrammiks.
Seitsmeleheküljeline dokument jaguneb kolmeks suuremaks teemaks, mida sümboliseerivad Eesti lipu värvid. Sinine tähistab individuaalset vabadust ja inimväärikust, must keskendub julgeolekule ja riigikaitsele ning valge käsitleb majanduse arengut.
Dokumendi läbivaks ideeks on tehisintellekti kasvav roll. Reformierakonna hinnangul võib just tehisaru aidata väikeriigil oma mõju märkimisväärselt suurendada. “Meid võib Eestis olla 1,3 miljonit, kuid tehisintellekti abil võib meie panus olla kordades suurem,” märgitakse visioonis.
Visioonidokumendi sissejuhatuses tunnistatakse, et viimaste aastate valitsused on pidanud keskenduma kriiside lahendamisele ja riigi stabiliseerimisele. Samal ajal on pikema perspektiivi unistused ja suuremad ideed jäänud tahaplaanile.
Dokumendis kasutatakse kujundlikku võrdlust: paat, mis seni on Eestit edasi viinud, ei pruugi olla piisavalt kiire, et tulevikus teiste riikidega sammu pidada. Seetõttu tuleb riigil teha sihipärane panus läbimurdetehnoloogiatesse, mis aitaksid Eestil järgmiste kümnendite arengus esirinda tõusta.
Vabadus ja väärikus kui ühiskonna alus
Visiooni esimeses osas käsitletakse individuaalseid vabadusi. Reformierakonna sõnul peab Eesti olema riik, kus igaühel on võimalik oma töö ja pingutuse kaudu edu saavutada – sõltumata vanusest, soost, eelistustest või päritolust.
Selles peatükis puudutatakse ka Eesti üht suurimat demograafilist probleemi – madalat sündimust. Erinevalt mõnest teisest erakonnast ei pea Reformierakond lahenduseks üksnes suuremaid rahalisi toetusi.
Dokumendis rõhutatakse, et uuringute järgi ei ole otsetoetused sündimuse suurendamisel püsiv lahendus. Olulisemaks peetakse turvatunde loomist – kvaliteetseid teenuseid, kättesaadavat eluaset ning tuge peredele, sealhulgas üksikvanematele.
Samuti märgitakse, et idee lahendada sündimuskriisi pelgalt rahaliste toetustega on liialt lihtsustatud. Reformierakonna hinnangul peaks riik keskenduma pigem pikaajalisele kindlustunde loomisele.
Julgeolek ja tugev riigikaitse
Dokumendi teine osa keskendub riigi julgeolekule. Seal kinnitatakse põhimõtteid, mis on Eesti poliitikas laiemalt toetust leidnud – tugevad liitlassuhted, Ukraina toetamine ning riigikaitse tugevdamine.
Visioonis rõhutatakse ka tehisintellekti kasvavat rolli kaitsevaldkonnas. Tehisaru võib aidata tõsta kaitsevõimekust, võimaldades sama inimressursiga saavutada märksa suuremaid tulemusi. Selliseid süsteeme nimetatakse kaasaegses sõjalises doktriinis “jõu kordistajaks”.
Lisaks riigikaitsele nähakse olulise arenguna ka taristu parandamist. Rail Baltica raudtee ning neljarealised maanteed Tallinn–Tartu ja Tallinn–Pärnu suunal peaksid Reformierakonna hinnangul viima Eesti uuele arengutasemele.
Majandus ja tehnoloogia tuleviku mootorina
Visiooni kolmas osa käsitleb majandust. Reformierakond kirjeldab oma majanduspoliitikat parempoolse liberaalse lähenemisena, mille eesmärk on suurendada ettevõtlusvabadust ja vähendada liigset bürokraatiat.
Riigi roll peaks olema eelkõige majanduse toetamine, mitte selle liigne reguleerimine. Dokumendis räägitakse vajadusest kärpida liigseid käske ja keelde ning hoida riigi rahanduspoliitika konservatiivne, et avalikud kulud ei kasvaks kontrollimatult.
Ka majanduse peatükis on keskne teema tehisintellekt. Reformierakond näeb tulevikku, kus viie aasta pärast toetab AI iga avaliku sektori töötajat kui omamoodi digitaalne kaaslane. Samuti võiks tehisaru aidata paljudes valdkondades – alates põllumajandusest ja meditsiinist kuni riigikaitseni.
Samas tunnistatakse, et tehnoloogiline areng võib tuua kaasa ka muutusi tööturul. Mõned tänased töökohad võivad kaduda, kuid eesmärk peab olema see, et uued võimalused kaaluksid kaotused üles.
Visioonis tuuakse välja ka tehisintellekti majanduslik potentsiaal. Analüüside kohaselt võiks AI laiem kasutuselevõtt Euroopa Liidu tasandil suurendada SKP-d märkimisväärselt. Kui Eesti suudaks saada tehisaru rakendamises Euroopa liidriks, võiks riigi majandus kasvada igal aastal 1–2 protsenti kiiremini.
Dokumendi lõpus rõhutatakse, et väikeriigi suurim ressurss on nutikus. Eesti eesmärk peaks olema tõusta innovatsiooniriikide kõrgeimasse kategooriasse ning jõuda samasse klubisse selliste riikidega nagu Rootsi, Taani, Holland ja Soome. Reformierakonna hinnangul võiks Eesti selleni jõuda juba aastaks 2035.
Loe teisi uudiseid SIIT
