Valitsus kiitis neljapäeval heaks avaliku teenistuse seaduse muudatused, mis annavad võimaluse maksta ametnikele märkimisväärse ühiskondliku mõjuga töö eest kuni 50 000 euro suurust tulemustasu.
Peaminister Kristen Michal selgitas pressikonverentsil, et muudatuse eesmärk on tunnustada ja motiveerida ametnikke, kelle töö toob riigile või ühiskonnale olulist kasu. Kui ametniku tegevuse tulemusel saavutatakse suur majanduslik võit või viiakse ellu märkimisväärne reform, võib selle eest maksta ühekordset tulemustasu.
Michali sõnul valib sellised projektid välja sõltumatu komisjon, kuhu kuuluvad eri valdkondade esindajad, sealhulgas ka meedia esindaja. Komisjoni ülesanne on hinnata, milliste projektide mõju on olnud piisavalt suur, et õigustada tulemustasu maksmist.
Ühe ametniku tulemustasu võib ulatuda kuni 50 000 euroni, samas kui ühe projekti eest makstav kogusumma võib olla kuni 500 000 eurot. Peaministri sõnul peaks selline süsteem andma ametnikele lisamotivatsiooni teha otsuseid, mis võivad tuua riigile märkimisväärset kasu.
Ta tõi näiteks olukorra, kus mõni reform võib olla nii ulatuslik, et see puudutab isegi ametniku enda töökohta. Kui sellise otsuse tulemusena saavutatakse suur kokkuhoid või positiivne mõju riigile, peaks ametnikul olema võimalus saada selle eest ka lisatasu.
Seaduseelnõu seletuskirja järgi võib tulemustasu maksta ka inimestele, kes on projekti panustanud käsundus- või töövõtulepingu alusel. Oluline tingimus on aga see, et projekti eesmärk peab olema täielikult saavutatud – osalise tulemuse eest tasu ette nähtud ei ole.
Uus süsteem on osaliselt inspireeritud erasektorist, kus töötajaid motiveeritakse sageli tulemustasu või näiteks optsioonidega. Kui ettevõte saavutab olulisi tulemusi, jagatakse edu ka töötajatega, kes sellesse panustasid.
Lisaks tulemustasu võimalusele muudab seadus ka avaliku teenistuse töökorraldust laiemalt. Muudatuste eesmärk on ühtlustada riigiasutustes töötavate inimeste töötingimusi, tööle asumise nõudeid ja palgakorraldust.
Ühe muudatusena nimetatakse edaspidi keskastmejuhid, näiteks osakonnajuhatajad, ametisse viieks aastaks. Selle eesmärk on parandada juhtimiskvaliteeti ja toetada karjäärivõimalusi avalikus sektoris.
Seaduse jõustumisel jäävad praegu ametis olevad juhid oma ametikohale kuni 2031. aasta 1. juulini, pärast mida korraldatakse ametikohtade täitmiseks avalikud konkursid. Muudatus puudutab ligikaudu 800 keskastmejuhti.
Muudetakse ka ametnike koondamise korda. Kui seni oli etteteatamise aeg seotud sellega, kui kaua inimene oli avalikus teenistuses töötanud, siis edaspidi arvestatakse selleks konkreetse ametiasutuse teenistusstaaži.
Samuti ühtlustatakse ametnike ja töölepinguga töötavate inimeste töötingimusi. Seni on riigiasutustes töötavad inimesed jagatud ametnikeks ja töölepingulisteks töötajateks, mis on tähendanud erinevaid motivatsioonisüsteeme ja töötingimusi.
Muudatuste tulemusel kehtivad edaspidi kõigile töötajatele samad palgakomponendid: põhipalk, muutuvpalk ja lisatasud. Samuti kehtestatakse nende maksmisele selgemad piirid, mis peaks suurendama läbipaistvust ja lihtsustama palgaotsuste tegemist.
Lisaks hakkavad kõigile riigiasutuste töötajatele kehtima ka ametnikueetika nõuded.
Valitsus saatis seaduseelnõu neljapäeval arutamiseks riigikogule.
Avalikus teenistuses töötab Eestis kokku ligikaudu 28 000 inimest, kellest umbes 6000 ametnikku töötab riigi ametiasutustes ja ligi 3000 kohalikes omavalitsustes. Ülejäänud töötavad avalikus sektoris muudel ametikohtadel.
